Rasvhapped täiendsöötades

Küsides piimakarjapidajatelt ja söötmisspetsialistidelt, kas söödaproteiinide päritolu mõjutab lehmade jõudlust, on üksmeelne vastus jaatav.

Kui aga esitada sama küsimus söödale lisatavate rasva ja rasvhapete (RH) kohta, ei ole vastus enam nii kindel. Söödarasvade päritolu mõjutab loomade jõudlust samamoodi, kui seda teeb söödavalkude päritolu. Nii ühe kui teise puhul on põhiküsimuseks nende kättesaadavus ja seeduvus.

On teada, et erinevatel rasvhapetel on selge vahe nii seeduvuses, ainevahetuses kui ka mõjus piimatoodangule, sigivusele ja tervisele. Rasvhapete söötmise mõju keerukate seoste väljaselgitamisega täienevad need teadmised pidevalt.

Juba 10 aastat tagasi märkisid USA Florida ülikooli teadlased, et söödarasva lisamine ratsiooni tavaliselt tõstab selle energiasisaldust ning parandab nii lehmade toodangut kui sigivusnäitajaid ning söödarasva mõju võib olla seotud rasvhapete struktuuriga selles.

Michigani Riiklikus Ülikoolis hiljuti tehtud uuringute tulemuste põhjal on alust väita, et nii nagu kõik proteiiniallikad ei ole ühesugused, ei ole ühesugused ka kõik rasvhapped ja neid sisaldavad täiendsöödad.

Erinevaid võimalusi on palju

Üksmeel valitseb selles, mis puudutab rasvhapete lisamise kasutegurit. Ollakse üldiselt nõus, et nii saab tõsta piimatoodangut, piimarasvatoodangut ning piimatootmise efektiivsust. Segadust tekitab aga asjaolu, et erinevates uuringutes on ilmnenud väga suur varieeruvus loomade jõudlusnäitajates erinevate rasvhapete tüüpide vahel.

Suur osa tulemuste varieeruvusest on tingitud sellest, et kasutatavate lisandite RH profiilid on erinevad ning erinevused esinevad isegi sama klassi piires.

Asi on selles, et täiendsööda koostis, osakeste suurus ja efektiivsus on eri toodetel erinev ning ühe tootja toodetega tehtud uuringute tulemused ei laiene teise tootja toodetele ka juhul, kui esmapilgul tundub koostis ühesugune. Näiteks uurimistulemuste kohaselt on peenema fraktsiooniga RH kaltsiumisoolade puhul aktiivse aine pindala suurem, mis tähendab, et isegi mitte kõik kaltsiumisooladel põhinevad tooted ei ole ühesuguse seeduvusega ega taga sama tulemust.

Peamine on teada, milliseid rasvhappeid toode sisaldab, eriti aga RH ahela pikkust ja küllastatuse taset. RH lisandi seeduvus ja tema potentsiaalne koostoime teiste ratsiooni komponentidega on oluline söödalisandi väärtuse (hinna-kasuteguri suhte) hindamiseks.

Lühidalt – seeduvus on hea indikaator, mille alusel teha valik, kas lisada RH lisand ratsiooni või mitte.

Rasvhapetest lähemalt

Kuna ratsiooni lisatava RH tüüp on äärmiselt tähtis, siis on oluline mõista, millist rolli erinevad rasvhapped looma jõudluse mõjutamisel omavad.

Igal rasvhappel on oma esmane funktsioon: 

• Palmitiinhape C-16           toodang (piim ja piimarasv)
• Steariinhape C-18            kuivaine söömus, piimatoodang
• Oleiinhape C-18:1            kehavarude taastamine

asendamatud rasvhapped

• linoolhape C-18:2            immuunsus, sigivus (embrüo areng)

• linoleenhape C-18:3          immuunsus, sigivus (embrüo elujõulisus)

Seda teades on oluline arvestada RH toimega looma organismis ja sellega, kuidas nad mõjutavad jõudlust.

Näiteks vatsas mõjutavad rasvhapped neutraalkiu seeduvust, peensooles kuivaine söömust ja seeduvust. Arvestada tuleks ka rasvhapete toimega kudedevahelisele energia jaotamisele.

Mitmete uuringute tulemused näitavad, et:

• Steariinhape tõstab kuivaine söömust, kuid ei mõjuta piima ega komponentide toodangut.
• Palmitiinhape tõstis EKM-piima toodangut, aga ei mõjutanud kuivaine söömust ei laktatsiooni alguses ega ka laktatsioonikõvera tipus.
• Palmitiinhappe lisasöötmine põhjustas suuremat kehamassi langust ja lipolüüsi, kui seda söödeti laktatsiooni alguses.
• Suurema oleiinhappe sisaldusega lisandid suurendasid kehamassi ja
• EKM-piima koguse kõikumist.

Need tulemused näitavad, et valides ratsiooni sobiva rasvhapete lisandite kombinatsiooni, on võimalik optimeerida nende positiivset mõju.

Hiljuti tehtud katses uuriti kolme täiendsöötades kasutatava RH lisandi erinevate kombinatsioonide mõju rasvhapete seeduvusele. Neid kolme segu võrreldi energeetiliselt samaväärse ratsiooniga, millele ei olnud rasvhappeid lisatud.

Katse läbiviijad võrdlesid omavahel palmitiinhapet, palmitiin- ja steariinhappe segu ja palmitiin- ja ja oleiinhapete segu. Selgus, et kombinatsioon palmitiinhape-steariinhape vähendas üldist rasvhapete seeduvust. Samas kui palmitiinhappele lisati oleiinhapet, siis seeduvus märgatavalt paranes.

Kuigi RH üksikult ratsiooni lisamisel tuleks steariinhappele eelistada palmitiinhapet, annab parima efekti siiski lisandite kombinatsioon, mis sisaldab palmitiin- ja oleiinhapet

Aga asendamatud rasvhapped?

Ka asendamatutel rasvhapetel on oluline osa piimalehma jõudluse, immuunsüsteemi ja sigivuse parandamisel. Olles kindlasti RH lisandite tähtsaks osaks, kontrollivad linoleenhape (omega-3) ja linoolhape (omega-6) märkimisväärseid bioloogilisi funktsioone, sealhulgas:

• mõjutavad rakkude normaalset talitlust,
• vähendavad poegimisjärgset negatiivset energiabilanssi,
• aitavad stimuleerida sigimisega seotud hormoonide talitlust,
• on prekursoriteks eikosanoididele (lokaalsed rakuhormoonid, mis osalevad reproduktiivsetes funktsioonides) ja steroididele, mis omavad olulist tähtsust immuunsüsteemi ja sigimisfunktsioonide kontrollimisel.