Sigimisprobleemid II

Innatunnuste puudumine, vaikne ind
Sageli on sellistel puhkudel tegemist hoopis puuduliku inna avastamisega.

Võimalikud põhjused

• Normaalsete innatunnuste ja –tsükliga loomad jäävad “kahe silma vahele”.
• Puudulik loomade identifitseerimine ja/ või puudulikud loomade andmed.
• Loomadel puudub võimalus innatunnuste näitamiseks: liiga suur asustustihedus, libedad jalutus- ja puhkealad, loomad on aastaringselt laudas või on grupid liiga väikesed normaalseks sotsiaalseks suhtlemiseks.
• Sise- või väliste parasiitide poolt põhjustatud või toitainete (fosfori) või energia puudusest tingitud aneemia.
• Madal hormoonitase.
• Munasarja tsüstid, kuni 70% tsüstidega lehmadest ei näita normaalseid innatunnuseid.
• Häireid võivad põhjustada ka eelnenud päramiste peetus, metriit ja ketoos.

 Mida teha

• Karja regulaarne sigimisanalüüs aitab välja selgitada probleemseid loomi.
• Inna avastamine peab olema rutiinne, pidev tegevus, vajadusel tuleks kasutada abivahendeid.
• Tuleks kontrollida, kas probleemsetel loomadel ei esine emakainfektsioone või tsüste.
• Seemendamise ajaks peaks loomade kehakaal olema hakanud uuesti tõusma.

 Ümberindlus

Loomad, keda seemendatakse tiinestumiseks kolm või enam korda, on ümberindlejad.

Võimalikud põhjused

• Embrüonaalne ja loote surm varases staadiumis, mis võib olla tingitud kas puudulikust söötmisest, traumadest või nakkustest nagu vibrioos, trihhomonoos, leptospiroos.
• Liiga varane või hiline seemendus lähtuvalt ovulatsioonist.
• Halbade sigivusnäitajatega pullide kasutamine.
• Halb sperma ettevalmistamise ja seemendamise tehnika.

 Mida teha

• Paarituspulle tuleks kontrollida eespool nimetatud viirustele. Viirusekandjad tuleks koheselt karjast praakida.
• Tuleks vältida kontsentraatide ülesöötmist eriti pärast seemendamist.
• Hoolega tuleks jälgida loomade innatsüklit ja inna tunnuseid.
• Soovitav on kasutada vaid kõrgete sigivusnäitajatega pulle.
• Kahtluse korral tuleks lasta veterinaaril kontrollida, kas lehmal ei esine tsüste, emakainfektsioone või muid probleeme.
• Vajadusel tuleks kontrollida ka seemendustehniku pädevust.

 Abordid

Abordi põhjused võivad olla kas nakkuslikud või mittenakkuslikud. Siiski ei ole 70% juhtudest abordi täpset põhjust võimalik kindlaks teha. Kui karjas ei ole spetsiifilist nakkust tuvastatud, ei tohiks abortide sagedus olla suurem kui 3%.

Võimalikud põhjused

• Geneetilised väärarendid - tugevalt väärastunud embrüod või looted aborteeruvad suure tõenäosusega juba tiinuse algstaadiumis.
• Mitmikute loodete korral on abortide arv suurem kui üksikute puhul.
• Eriti esimese 60 tiinuspäeva vältel tuleks rektaalse uuringu käigus hoiduda liigsest sigimisteede manipuleerimisest. Tiine looma seemendamine põhjustab suure tõenäosusega juba alanud tiinuse katkemise.
• Rasked vigastused nagu kukkumine kõvale pinnale tiinuse hilisemas järgus võivad põhjustada tiinuse katkemise.
• Aborte võivad põhjustada sellised nakkused nagu brutselloos, leptospiroos, BVD, IBR, vibrioos, llisterioos ja trihhomonoos.
• Abortide põhjuseks võivad olla ka mitmed toksiinid nagu nitraadid, tsüaniidid ja mürgised taimed.

 Mida teha

• Laudas ja karjamaal tuleks teha kõik, et loomade vigastuste tõenäosus oleks minimaalne. Eriti tähtis on vältida teravaid nurki, libedaid pindasid ja jääd.
• Võimalike tiinete loomade rektaalset uurimist tuleks läbi viia erilise hoolega.
• Abordi võimalike põhjuste väljaselgitamiseks tuleks aborteerunud loode ja emaslooma vereproov saata analüüsimiseks laborisse.
• Mürgituskahtluse korral tuleks koheselt lasta analüüsida ka söötasid ja joogivett.
• Enamus aborte esilekutsuvaid preparaate nagu kortisoonid ja prostaglandiinid on retseptiravimid ja neid tohib kasutada ainult vastavalt veterinaari ettekirjutusele.

 Infolehe koostamisel on kasutatud internetilehel www.milkproduction.com avaldatud materjale.