Suguselekteeritud sperma kasutamine piimakarjakasvatuses

Viimastel aastatel on maailmas suurenenud suguselekteeritud sperma kasutamine piimakarjakasvatuses. Suguselekteeritud spermas on spermid jagatud X- või Y-kromosoomi sisalduse järgi kahte fraktsiooni. Kui seemendada emaslooma X-kromosoomi sisaldavate spermidega, sünnivad emasjärglased, kui aga Y-kromosoomi sisaldavate spermidega, sünnivad isasjärglased.

Spermide sorteerimisel liiguvad spermid kõrge rõhu all läbi sorteri, kus laserikiire abil ergastatakse kromosoomidega eelnevalt seotud värvaine ja mõõdetakse selle intensiivsus. Kuna X-kromosoom on suurem, siis värvuvad seda sisaldavad spermid intensiivsemalt kui Y-spermid. Erinevaid kromosoome sisaldavad spermid märgistatakse + või – elektrilaenguga, mis võimaldab nad juhtida erinevatesse anumatesse.

Meetod töötati välja USA-s 1990-tel aastatel ja seal toodetaksegi suguselekteeritud spermat kõige rohkem. Euroopas toodavad ja ekspordivad suguselekteeritud spermat Suurbritannia aretusfirma Cogent ja Rootsi-Taani aretusfirma Viking Genetics. Suguselekteeritud spermat toodetakse ka Saksamaal, Poolas, Kanadas, Brasiilias, Mehhikos, Jaapanis, Hiinas ja Austraalias.

Eestis alustati imporditud suguselekteeritud spermaga seemenduskatseid EMÜ sigimisbioloogia osakonna ja ETKÜ koostöös 2004. aastal. Alates 2005. aastast on seemendustehnikutele pakutud täiendõpet suguselekteeritud sperma iseärasuste ja õigete seemendusvõtete tundmaõppimiseks.

Suguselekteeritud sperma kasutamisel tuleb arvestada kahe tiinestumise seisukohast olulise asjaoluga.

Esiteks, kuna suguselekteeritud sperma seemendusdoosis on vaid 2-2,5 miljonit spermi (tavalises spermadoosis 15-20 miljonit), siis puudub spermide "varu", mis kompenseeriks võimaliku ebaõige kõrte käsitsemise. Teiseks, spermide eluiga on võrreldes tavaliste spermidega lühem, sest sorteerimine on neid mõnevõrra kahjustanud. Seetõttu on äärmiselt oluline õigeaegne inna avastamine ja seemendusaja valik. Suguselekteeritud spermaga seemendamisel võib tiinestumine tavaspermaga võrreldes olla madalam.

Heade seemendustulemuste saavutamiseks soovitame suguselekteeritud spermat kasutada eeskätt mullikate esmakordseks seemenduseks. Mullikad peaksid kaaluma vähemalt 350 kg ja olema vähemalt 13 kuud vanad. Mullikaid ei tohiks ümber paigutada või söödaratsiooni muuta vähemalt 1 kuu enne ja pärast seemendust, sest stress ja ainevahetuse muutused vähendavad tiinestumist. Kõik mullikad, keda planeeritakse seemendada, tuleks eelnevalt günekoloogiliselt uurida seemenduseks kõlbmatute loomade väljaselgitamiseks.

Parima tulemuse saamiseks soovitame mullikad seemendada spontaanse inna ajal. Juhul kui on vaja inda esile kutsuda, siis pärast prostaglandiinipreparaadi (dinolüütik, östrofaan jt) süstimist seemendatakse ainult indlema hakanud mullikad. Mitteinnelnud loomadele süstitakse 14 päeva pärast uuesti prostaglandiinipreparaati ja nii nagu pärast esimest süstimist, seemendatakse ainult need mullikad, kes hakkavad indlema. Meie soovitus põhineb Eestis läbiviidud katsete tulemustele, kus selgus, et sünkroniseeritud mullikate seemendamisel fikseeritud ajal, innatunnuseid arvestamata, oli tiinestumine suhteliselt madal, keskmiselt 41%, samas kui spontaanse inna ajal seemendatud mullikate tiinestus oli keskmiselt 54% ja neljas farmis prostaglandiinisüsti järgse inna ajal seemendatud loomadel üle 60%.

Me ei soovita kasutada suguselekteeritud spermat, kui majandi mullikate tiinestus esimesest seemendusest tavaspermaga on madal; lükake selle kasutamine edasi kuni sigimisalane olukord on paranenud. See soovitus põhineb meie uurimistöö andmetele, mis näitasid, et seemendustulemused erinevates farmides varieeruvad suurtes piirides ja on seotud tiinestumisega tavaseemenduse järel samas farmis (Joonis 1) .

Joonis 1. Mullikate tiinestumine suguselekteeritud spermaga seemenduste järel Eesti majandites võrreldes tavaseemendustega.

Õigeaegseks seemendamiseks on oluline inna avastamine. Seemendusel on oluline kasutada 12-tunni reeglit, s.t seemendada tuleb 12 tundi pärast innatunnuste ilmnemist. Järelikult loomi, kes alustasid indlemist hommikul, tuleks seemendada sama päeva õhtul ja loomi, kes indlesid õhtul, tuleks seemendada järgmisel hommikul. Soovitame suguselekteeritud spermaga seemendada ainult selgelt väljendunud innaga mullikaid.

Tavapärasest hoolikamalt tuleb jälgida kõrte ülessulatamise ja käsitsemise reegleid. Korraga tohib sulatada vaid 1 kõrre, õiget veetemperatuuri (37°C) tuleb kontrollida termomeetriga ja aega (40 sekundit 0,25 ml kõrre korral) taimeriga. Vees soojenenud kõrs ei tohi uuesti maha jahtuda, seepärast peab seemendusriistastik olema eelsoojendatud ja hoitud soojas kuni seemenduseni. Seemendamine peab toimuma võimalikult kiiresti pärast kõrre sulatamist, maksimaalselt 5 minuti jooksul. Ühe kõrrega tohib seemendada ainult ühe looma, doosi ei tohi poolitada.

Oleme analüüsinud tiinuse ja sünnituse kulgu suguselekteeritud spermaga seemendatud mullikatel ja leidnud, et suguselekteeritud spermaga seemendamisel ei erine mullikate tiinuse kulg tavaspermaga seemendatud mullikatest, kuid surnultsündide sagedus on pigem madalam, võrreldes vabariigi keskmisega. See on tingitud lehmikute suurest osakaalust - lehmikute sünnikaal on väiksem võrreldes pullvasikatega ning sünnitus kulgeb kergemini.

Seni Eestis suguselekteeritud spermaga seemendustest sündinud vasikatest on 90% lehmvasikad, mis vastab loodetud tulemusele. Selline lehmvasikate sündimise tõenäosus kehtib suure arvu seemenduste korral. Näiteks vaid 10 tiinuse korral võib juhtuda ka, et sünnib kaks või isegi kolm pullvasikat. Samuti ei ole välistatud, et kõik kümme on lehmvasikad.

Karjakasvatajale teeb kindlasti heameelt, et suguselekteeritud sperma hind on hakanud langema. Kui kolm aastat tagasi maksis selline sperma 1600 kr/doos, siis praegu on võimalik heade pullide suguselekteeritud spermat saada ka 600-800 kr/doos. Selline hinnavahe vähenemise tendents aitab kindlasti kaasa suguselekteeritud sperma kasutamisele. Ettevõtted, kellel on heade tõuomadustega kari ja suurema arvu noorkarja üleskasvatamiseks võimalusi, võidavad võimaluse karja järelkasvu hulgas suuremat valikut teha ja oluliselt suurendada tõumullikate müüki.

Kokkuvõttes võib öelda, et suguselekteeritud sperma kasutuselevõtt Eestis kulgeb edukalt. Edasist uurimist ja analüüsimist vajavad suguselekteeritud sperma rakendamine lehmade seemendamisel, samuti ka probleemi majanduslik külg ja tehnoloogilised lahendused seoses suguselekteeritud sperma kasutamisest tingitud võimalike karja struktuuri muutustega.

Lisainfo: EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, sigimisbioloogia osakond, Mihkel Jalakas (tel 731 3216), Jevgeni Kurõkin (tel 731 3427)

Ülle Jaakma, Mihkel Jalakas, Jevgeni Kurõkin, Lembit Majas
Eesti Maaülikool, veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, sigimisbioloogia osakond