Sõratervis või lonkamine?
Räägime rahast ehk kas raha lonkab ka minu farmist välja?

Kalmer Kalmus
loomakliiniku juhataja
Eesti Maaülikool

Lüpsilehmade lonkamine on jätkuvalt meie karjades üheks tõsiseks teemaks koos mastiidi ja sigimisprobleemidega. Miks on lonkamine üldse tähtis teema? Kas me ei võiks lihtsalt võtta seda kui üht osa kaasaegsest piimatootmise protsessist? Kindlasti mitte! Lonkamine on põhjustatud valust ja looma heaolu on seega olulisel määral häiritud. Valu tõttu alaneb alati piimatoodang ning looma kehakaal, halveneb sigivus ning tekivad muud probleemid. Seega avaldab lonkamine otsest ja väga suurt mõju kasumlikule tootmisele. Lonkamisest tingitud kahju on seda suurem, mida varasemas laktatsioonijärgus lehm lonkama hakkab.

Kui me esitaksime endale küsimuse: “Kas ka minu karjas võib osa tulust saamata jääda just halva sõratervise tõttu“, siis kohest vastust anda ei saa. Selleks peame teadma, millised faktorid kujundavad „lonkamise hinna“ ja endale selgeks tegema, milline on karja sõratervise seisukord, ehk kas karjas on üleüldse lonkamine probleemiks. Uuringud on näidanud, et kui me arvame, et meie karjas on lonkavaid loomi 10–15%, siis eksperthinnangu järgi on see tegelikult kuni 25%.

Lonkamise hinna moodustavad otsesed ja kaudsed kulud. Otsesed kulud, mida on lihtne arvutada, on:

  1. piimatoodangu langus;
  2. halvenenud sigivus;
  3. ravikulud;
  4. pidurdusainete tõttu müümata piim ja/või liha.

Kaudsed kulud on:

  1. praakimise ja asenduskulud, samuti praakimisel saadav väiksem tasu, kuna loom on kaotanud kehakaalu;
  2. haigete loomade raviks kuluv tööjõukulu ajaliselt;
  3. teistesse haigestusse haigestumise risk suureneb.


Kaudseks kuluks võib lugeda ka ebapädevate otsuste tegemise (nt valesti tehtud sõravannid), ilma korrektse diagnoosita ja haiguse põhjust väljaselgitamata suure hulga loomade ravi.

Piimatoodangu langus

Uuringud on näidanud, et üks või mitu lonkamise episoodi vähendavad laktatsiooni piimatoodangut keskmiselt 230 liitrit (160–330 kg). Arvestades piima hinda jääb seega aastas saamata kuni 80–100 eurot lehma kohta. 100-pealises karjas teeb see aastas saamata jäänud tulu 2000 eurot. Lonkavad loomad ei taha (ei saa) palju kõndida, nad eelistavad rohkem lamada. Nad ei ole tervete loomadega võrreldes söödalava ees konkurentsivõimelised ja seetõttu väheneb oluliselt sööda tarbimine ning sellest tulenevalt väheneb ka piimatoodang ning kehakaal.

Halvenenud sigivus

Valu tõttu väheneb lehma söömus, negatiivne energiabilanss on väga sügav ning lehmal areneb varjatud ketoos. See omakorda mõjutab otseselt sigimisnäitajaid. Lehm ei näita innatunnuseid, esmane poegimisjärgne ind hilineb ning seemenduste arv ühe tiinestumise kohta suureneb, s.t seemendustele kulub rohkem raha ja aega. Keskmiselt on sõraprobleemiga lehma tiinestumiseks vaja 45% rohkem seemendusi, mis tähendab lehma kohta lisakulu (arvestatud seemendusindeksiga 1,8) 11 eurot.

Ravikulud ja pidurdusainete tõttu müümata piim

Ravikulud on väga varieeruvad, sõltudes sellest, millist tüüpi sõrahaigusega on tegemist, kui pikk on ravikuur ning kas on vajalik antibiootikumiravi. Lisanduvad ka loomaarstikulud. Keskmiselt on ühe lonkava looma ravikulu 60–70 eurot. Alati tuleb meeles pidada, et antibiootikumiravi ajal ja ka teatud aeg pärast ravikuuri lõppu piima turustada ei saa selles leiduvate pidurdusainete jääkide tõttu. See tähendab lisaks 70–85 euro suurust kahju. Kindlasti ei saa ma väita, et kõik juhtumid vajavad antibiootikumiravi, õnneks on osakaal pigem vastupidi. Kergetel juhtudel saame hakkama ravivärkimisega.

Liites kokku kõik otsesed kulud, mis kaasnevad ühe üle keskmise tõsidusega lonkamisjuhtumiga, saame summaks 221–266 eurot (ilma antibiootikumikuurita on selleks 151–181 eurot). Kui arvestada juurde ka kaudsed kulud, saame paraku oluliselt suuremad summad.

Näiteks karjas, kus aasta jooksul esineb 30 lonkamise juhtu 100 lehma kohta, on aastane otsene kulu 4530 kuni 7980 eurot sõltuvalt kas tegemist on kerge, keskmise või tugeva lonkamisega. Lisanduvad veel kaudsed kulud. Kahjuks puuduvad hetkel Eestis sõrahaiguste uuringud, mistõttu me ei tea, milline on keskmine lonkamise esinemissagedus Eesti karjades. Teiste riikide andmete põhjal on karjade keskmine lonke esinemissagedus 25 kuni 55 juhtumit 100 looma kohta aastas. Tõenäoliselt on see sarnane ka siin. Võttes arvesse oma karja sõratervise olukorda, tuleb igas karjas konkreetselt arvutada lonkamise tõttu saamatajäänud tulu.

Oluline on teada, kuidas selgitada välja lonkavate loomade osakaal karjas. Sellele küsimusele vastuse saamiseks tuleb karjas läbi viia põhjalik analüüs ja loomade uurimine. Selleks on põhimõtteliselt kaks teed. Karja igapäevane lonkamise arvestus on kindel, täpne ja igal ajal vastust andev sõratervise hindamise viis. See tähendab, et lehmapõhiselt registreeritakse kõik (kerged, keskmised ja rasked) lonkejuhud, koos lonke avastamise kuupäeva, leitud probleemi ning läbi viidud tegevustega. Sellise regulaarse registreerimise tulemusena tekib meil aja jooksul korralik andmebaas (ainuke miinus on, et antud tegevuse vilju saab kasutada mingi ajaperioodi möödudes), kust igal hetkel on võimalik saada infot lonkavate loomade kohta käesoleval ajahetkel, summeerituna aasta jooksul või mitmete aastate lõikes. Ideaalis oleks muidugi hea, kui selliseks tööks on kasutada spetsiaalne programm, kuid selle puudumisel saame väga edukalt kasutada ka tavalist tabelarvutustarkvara. Teine võimalus, ja ilmselt alustamiseks alati möödapääsmatu, on läbi viia karja lonkamise hindamine käesoleval hetkel. See tähendab, et kõik ühes grupis olevad loomad hinnatakse ükshaaval, näiteks ühe lüpsikorra jooksul. Selline tegevus nõuab spetsiifilist oskust, aega ja vähemalt kahe inimese osalust, kus üks hindab ja teine registreerib looma numbri ja tulemuse. Samuti peab olema lonke hindamiseks sobiv ala, soovitavalt ühe lehma laiune, ühel tasapinnal, kus loomad liiguvad rahulikult üksteise järel. Libedad pinnad selleks tööks ei sobi. Kasutusel on erinevaid lonke hindamise skeeme, millest tuleb välja valida üks ning seda skeemi kogu aeg kasutada. Samuti peaks hindama alati üks ja sama inimene, sest ka ühe skeemi alusel annavad paraku eri inimesed samale loomale sageli erineva hinde. Kõige lihtsam ja ka kõige sagedamini kasutatav skeem on hindamine nelja punkti skaalal, kus 1 on terve loom, 2 kergelt lonkav loom, 3 keskmiselt lonkav loom ja 4 on tugevalt lonkav loom. Võttes aluseks konkreetsed eesmärgid saame täita vastava tabeli ja hindamistulemuste alusel on meil täpne ülevaade farmi lonkamisalasest olukorrast. Erinevalt eelkirjeldatud nn põhjaliku andmebaasi metoodikast saame nendest andmetest teada vaid numbrilise lonkajate arvu ja lonke tugevuse, kuid me ei tea täpselt, mis on lonke põhjus. Pikakaajaliselt täidetavasse andmebaasi sisestame probleemi olemuse ja selle järgi on lihtne lonke täpset põhjust välja selgitada. Ühekordselt läbi viidava lonke hindamise põhjal võib karja sõratervise olukorra lugeda heaks, kui üle 65%-l loomadest ei täheldata longet, kergelt lonkavaid loomi on vähem kui 20%, keskmiselt lonkavaid loomi vähem kui 15% ning tugevat longet ei esine (tabel 1). Kõik avastatud lonkavad loomad tuleb nii kiiresti kui võimalik täpsemalt uurida ja vajadusel ravida. Uurida tuleks kindlasti ka kerge lonkega loomi, täna kergelt lonkav loom võib homme tugevalt longata.

Tabel 1. Sõratervise hindamine ja eesmärgid.

Hinne Kirjeldus Eesmärk
1 Terve >65%
2 Kerge longe 20%
3 Keskmine longe 15%
4 Tugev longe 0%

Kokkuvõte

Lonkamise põhjus tuleb karjas alati välja selgitada ning maksimaalselt panustada põhjuste kõrvaldamisse. Kindlasti tuleb ka tegeleda lonkava loomaga, et anda talle kiiresti võimalus tervenemiseks ja heal tasemel piimatootmise jätkamiseks. Keskendudes ainult ravile, jättes põhjused välja selgitamata, on kindel, et sõratervise olukord ei parane kunagi. Mõtestades lahti terminid lonkamine ja sõratervis saame aru, et palju kasumlikum on tegeleda sõratervise (looma tervis ja heaolu) parandamise ja säilitamisega, kui pelgalt lonkamise (haiguse) ravimisega.


Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS
Rg-kood 12760791
F. Tuglase 12, Tartu linn, 50094, Eesti
Oleme avatud
E-R 8.00-16.30
EPJ Facebookis
Tel 738 7700
 
epj@epj.ee

EPJ serverisse sisselogimine

Kasutaja nimi
Salasõna


mobiilID   Sisene Mobiil ID-ga
Isikukood:
GSM number:

Smart-ID
  • Isikukood (xxxxxxxxxxx)