Sööda praegu, tasu saad hiljem

See, mida vasikas sööb praegu, ei mõjuta mitte ainult tema kasvu, vaid ka tema piimatootmise võimekust tulevikus. Uurimistulemused on näidanud, et vasikaea ratsioon võib mõjutada tema tootmispotentsiaali kaks aastat hiljem.

Aeg, mil vasikale söödeti pool kilo piimaasendajat päevas, on peaaegu möödas. Väga palju viimase aja uurimistöid on keskendunud seoste leidmisele võõrutuseelse perioodi, piimal põhinevate ratsioonide ja lehma hilisema piimakuse vahel. On leitud küllalt palju tõendusmaterjali, mis lubavad väita, et otsused (eriti söötmisalased), mis on tehtud vasika varases nooruses, võivad vägagi suurel määral mõjutada tema esimese laktatsiooni toodangut. Siiski pole veel päris selge, kuidas need otsused mõjutavad lehma hilisemate laktatsioonide toodanguid.

Eesmärk on rohkem piima

Juba aastaid on vasikakasvatajate seas kestnud arutelu selle üle, kas eelistada limiteeritud piima/asendaja söötmist selleks et vasikad hakkaksid kiiremini tarbima koresööta või hoopis agressiivsemat piima/asendaja söötmise strateegiat.

Cornelli Ülikooli teadlased olid ühed esimestest, kes leidsid, et vasikad, kelle kasvukiirus võõrutuseelsel perioodil oli suurem, andsid esimesel laktatsioonil rohkem piima. Nad leidsid, et kui vasikaid sööta eesmärgiga saavutada suuremat ööpäevast juurdekasvu, siis kasvas udara parenhüümi (põhikoe) rakkude paljunemiskiirus. Samas Michigani Ülikooli teadlased leidsid, et “rammusam“ ratsioon võib hoopis pidurdada udara parenhüümi rakkude paljunemist. Mis siis ikkagi on põhjuseks, miks parem söötmine võib anda vasikatele tulevikus eelise?

Piimanäärme areng

Piimanäärmed on eriline organ – kui enamik teisi organeid on sünni hetkeks välja arenenud, siis valdav osa piimanäärmete arengust toimub pärast sündi. Kuna piimanäärmed on organ, mis toodab piima, on loogiline oletada, et noore vasika söötmine võib selle arengut mõjutada ja vähemalt mingis osas olla seotud looma edaspidise piimatoodanguga.

Areneva piimanäärme kasv jaguneb kahte faasi:

• isomeetriline faas
• allomeetriline faas.

Isomeetrilises faasis kasvab organ ülejäänud kehaga sama kiirusega. Allomeetrilises faasis on organi kasv kiirem kui ülejäänud organismil.

Allen Tucker Michigani Ülikoolist oli üks esimestest, kes kasutas allomeetrilist kasvu piimanäärmete arengu kirjeldamiseks. See arengufaas algas tema hinnangul umbkaudu vasika 2,5 kuu vanuseks saamisega, jätkus läbi puberteedi ja tiinuse ning lõppes laktatsiooni varases staadiumis. Arvati ka, et kuni vasika ~2,5-kuuseks saamiseni tema piimanäärmete kasvu ja arengut praktiliselt ei toimu. Uuemate uurimistööde tulemused aga kinnitavad, et juba väga noore vasika piimanäärmed on üllatavalt aktiivsed, nende suurus kasvab esimese 90 päevaga rohkem kui 60 korda. See avastus aitab mõista, kui kriitilise tähtsusega on tulevase piimatoodangu seisukohast piimanäärmete areng vasika väga varases eas.

Udara arengu seisukohast on olulise tähtsusega veel kaks aspekti: udara parenhüümi areng ja udara rasvkoe areng. Parenhüüm on piimanäärmete põhikude, millest areneb alveolaarne näärmekude.

Udara rasvkude ümbritseb ja kaitseb parenhüümi ning pakub sellele füüsilist tuge. Looma vanusega suureneb udara parenhüümi ja väheneb rasvkoe osakaal.

On teada, et kõrgem söötmistase parandab vasika juurdekasvu kiirust ja tugevdab immuunsüsteemi ning otsused, mis on tehtud vasika väga varases nooruses, mõjutavad tema tulevast piimatoodangut. Mitmete uuringute tulemused on seda kinnitanud. Ühes uuringus söödeti vastsündinud šviitsi tõugu vasikatele 4 vs 2 liitrit ternest. 4 liitrit ternest saanud vasikad lüpsid kahel esimesel 305-päevasel laktatsioonil kokku 2586 kg piima rohkem kui vasikad, kes said 2 liitrit ternespiima.

Teises uuringus võrreldi isu järgi täispiima saanud vasikate ja vähem kui 8 kg piimapulbrit esimese kahe nädala jooksul saanud vasikate esimese laktatsiooni piimatoodanguid. Esimese grupi loomade päevatoodang oli 1,2 kg kõrgem kui teise grupi loomadel. Veel ühe uurimistöö tulemuste kohaselt oli isu järgi täispiima saanud vasikate esimese laktatsiooni toodang 10,3% kõrgem kui isu järgi piimaasendajat saanud vasikate esimese laktatsiooni toodang.

Lähtuvalt saadud tulemustest on järjest rohkem hakatud rääkima hüpoteesist, mille kohaselt täispiimas ja ternespiimas sisalduvad faktorid (võrreldes piimaasendajaga) võivad vähemalt osaliselt olla suurema piimatoodangu põhjuseks.

Udara arengu seisukohast on teada, et piimaasendajal põhinevad ratsioonid võivad mõjutada kasvava vasika udara rasvkoe massi ja rasvarakkude hulka.

Nii Cornelli kui Michigani Ülikooli teadlaste tehtud uuringud on näidanud, et söötmisega võib olla võimalik mõjutada udara parenhüümi kasvu vasika varases nooruses. Siiski on leitud ka, et söötmisega on lihtsam mõjutada udara rasvkoe kui parenhüümi kasvu ning et liiga suur juurdekasv pärsib udara näärmekoe arengut.

Infolehe koostamisel on kasutatud internetiajakirjas Hoards Dairyman avaldatud materjale.