TERNESPIIMA SAASTUMISE VÄLTIMINE JA TERNESPIIMA SÄILITAMINE

Eksisteerib kaks põhitõde, mida kvaliteetse ternespiima saamiseks ei tohi unustada.
Esiteks mõjub kõrge bakterite arv ternespiimas halvasti vasika tervisele ja teiseks on eriti soojal ajal keeruline laudas vältida ternespiima bakteritega saastumist.
Selleks, et pidurdada ja ära hoida ternespiima bakteriaalset saastumist, on soovitav jälgida mitmeid punkte.

Nisade puhastamine. Selleks on soovitav kasutada kaheastmelist protseduuri. Kõigepealt tuleks nisad puhastada lahtisest mustusest, seejärel kanda nisadele desovahend ning puhastada nisad kuiva paberkäteräti või lapiga. Nüüd tuleks uuesti kanda desovahend nisadele ja oodata 30 sekundit. Seejärel puhastada nisad uuesti puhta paberkäteräti või lapiga, puhastades eriti hoolikalt just nisa otsad. Kahekordne puhastamine on vajalik eelkõige selleks, et eemaldada sõnnikujäägid just nisade otstelt nisakanali sulguri ümbert. Meeles tasub pidada, et ka pärast puudulikult puhastatud nisadelt nisakannude eemaldamist on nisaotsad väga puhtad. See aga tähendab, et kogu nisadel olnud mustus on nüüd vasikale mõeldud ternespiimas.

Lüpsiseadme puhastamine. Pärast iga kasutamist tuleb puhastada ka lüpsiseadme kaas, voolikud, klapid ja kraanid. Selleks loputada lüpsiseadet kõigepealt leige veega, siis pesta esmalt leeliselise, seejärel happelise pesuvahendiga ja panna lüpsiseade kuivama. Kui soovite või on vaja kasutada eriti steriilset lüpsiseadet, võite seda enne kasutamist loputada esmalt kuuma kloorilahusega, seejärel puhta veega.

Korralikult tuleb puhastada ka vasikate jootmiseks kasutatavad nõud. Sarnaselt lüpsiseadmele tuleb need pesta pärast ja desinfitseerida enne igat kasutamiskorda.

Kui äsjapoeginud loomi lüpstakse lüpsiplatsil, on lüpstud ternese saastumise võimalus suurem. Seepärast on oluline hoida lüpstud piimaga nõud kaetuna. Üks tavalise tableti suurune sõnnikutükk võib ternespiimale lisada kuni 20 miljonit bakterit.

Ternespiima tuleb vasikale sööta esimesel võimalusel. Eesmärk peaks olema, et vasikas saab ternespiima poole tunni jooksul pärast lüpsmist. Põhjuseks on asjaolu, et bakterid vajavad uude keskkonda (ternespiima) sattudes sellega harjumiseks aega ja esimesed 30 minutit nad ei ole võimelised paljunema. Söötmisega ei tohi viivitada, sest vasikatel kõhulahtisust põhjustavad kolibakterid paljunevad väga kiiresti, nende arv kahekordistub 20 minutiga. Piimas, milles on algselt 5000 bakterit 1 ml kohta, on 35 0C juures neid 2 tunni möödudes juba 320000.

Säilitamiseks mõeldud ternespiima kiire jahutamine. Teatud juhtudel tuleb vastsündinud vasikat sööta mitte oma ema vaid mõne teise lehma ternespiimaga. Selleks on soovitav omada tagavaraks mingi kogus külmutatud või jahutatud ternespiima.
Nagu söötmisel, nii ka jahutamisel on kriitiline aeg 30 minutit. Selle ajaga tuleks säilitatav ternes jahutada 16 kraadini. Kui ternespiim on jahutatud sellise temperatuurini, pikeneb bakterite kahekordistumise aeg selles 20 minutilt 150 minutile. Ainuke toimiv meetod bakterite arvu kontrollimiseks ternespiimas on selle kiire jahutamine.
Ternespiima jahutamiseks on mitmeid erinevaid viise, mis töötavad võrdselt hästi. Üheks võimaluseks on kallata ternespiim puhastesse ja desinfitseeritud plastikust nt veepudelitesse ja asetada need jäävanni.
Kuni jahutusvees on kasvõi mõned jäätükid alles, on ca 1,5 liitrised portsionid võimalik jahutada 16 kraadini 30 minutiga. Pärast nn eeljahutamist võib ternespiima pudelid asetada tavalisse külmikusse või sügavkülmutada.
Ternespiima jahutamiseks võib kasutada ka “jääpudeleid” või termokastide külmaelemente. Vee, limonaadi või muud puhtad plastikpudelid täidetakse 3/4 ulatuses veega ja külmutatakse. Sellised pudelid asetatakse ternespiima nõusse. Tähtis on, et pudelid oleksid väljastpoolt korralikult puhastatud. Ternespiima ja pudelite vahekord peaks olema 1,5 liitrine jääpudel umbes 5 liitri piima kohta. Selline suhe tagab ternese piisavalt kiire jahtumise ka kuuma ilmaga. Kui ternespiima ei ole võimalik kohe pärast jahutamist külmikusse viia, võib seda jääpudeleid vahetades hoida piisavalt jahedana kuni 4-5 tundi

Vasikate jootmiseks ja ternespiima säilitamiseks mõeldud nõude puhastamine. Samamoodi kui on tähtis lüpsiseadmete puhtus, tuleb ka muu ternespiimaga kokku puutuv varustus hoida bakterivabana. Üks kindlamaid viise bakterikolooniate hävitamiseks on pesujärgne seadmete loputamine desovahendiga. Selline loputamine on soovitav teha kõigile lüpsiks ja vasikate söötmiseks kasutatavatele vahenditele, eriti oluline on see aga lutiga pudelite ja vasikale makku toidu viimiseks kasutatavatel pudelitel. Pudelitel on kohti, mida on harjaga raske puhastada ja seetõttu on nende bakteritega saastumine kahe kasutuskorra vahel väga tõenäoline. Rohke kuuma desolahusega loputamine mitte ainult ei tapa baktereid vaid ka “lahjendab” nende kontsentratsiooni.

Soojendatud ternespiima kiire söötmine. Ternes tuleks ära sööta poole tunni jooksul pärast tavalisest külmikust või 1 tunni jooksul pärast sügavkülmast välja võtmist. Ternespiima soojendamisel tuleb olla ettevaatlik, et seda mitte üle kuumutada, sest nii kaovad selle vasikale olulised omadused. Veevannis sulatamisel peaks vee temperatuur olema mitte kõrgem kui 50 oC ja ternespiima ei tohi kuumutada rohkem kui 40 kraadini. Mikrolaineahju kasutades ei tohiks seda lülitada täisvõimsusele, võimalusel tuleks valida spetsiaalne madalal võimsusel sulatamise programm. Nii või teisiti ei kulu vasikale piisava portsioni ettevalmistamiseks rohkem kui 40 minutit.
Kunagi ei tohi juba soojendatud ternespiima jätta seisma, sest selles algab väga kiire bakterite paljunemine. Kui külmutatud ternespiim võtta külmikust välja kohe pärst vasika sündi, jääb piisavalt aega, et see mõistliku aja jooksul vasikale sööta.

Infolehe koostamisel on kasutatud internetilehel www.milkproduction.com avaldatud materjale.