Tiinuse test piimast

Nüüdsest on lisaks tiinuse diagnoosimise traditsioonilistele meetoditele (rektaalne uuring, ultraheli, tiinuse määramine verest) võimalik ka Eestis lehma tiinuse kontrolliks kasutada piima.

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-is kasutatav test määrab glükoproteiinide (PAG) leidumist piimas. Test on välja töötatud IDEXX Laboratories, Inc.-s ja PAG määramiseks kasutatakse Elisa-meetodit. Määratavad glükoproteiinid on tiinusspetsiifilised liitvalgud, mis koosnevad valgust ja polüsahhariidide ahelast. Tiine looma emaka- ja platsentarakkude poolt  sünteesitud glükoproteiinid jõuavad vere kaudu piimasse ja püsivad seal kogu tiinusperioodi jooksul, tõustes maksimaalsele tasemele poegimise ajaks. Pärast poegimist hakkab PAG tase langema ja jõuab miinimumini 60. poegimisjärgseks päevaks. Pärast tiinestumist algab PAG taseme uus tõus ning lehma tiinust on võimalik diagnoosida alates 28. tiinuspäevast. Siiski on oluline teada, et kuna PAG esineb piimas kuni 60 päeva pärast poegimist, võivad proovid, mis on võetud varem kui 60 päeva pärast poegimist, anda valepositiivseid tulemusi. Seetõttu ei ole mõistlik võtta proove seemendatud loomalt, kelle viimasest poegimisest on möödas vähem kui 60 päeva. PAG tase on piimas kõrgem ka kuni 7 päeva pärast tiinuse katkemist.

Joonis 1. PAG tase pärast poegimist (IDEXX)	Joonis 2. PAG tase pärast tiinestumist (IDEXX)

Miks valida “Tiinuse test piimast”

• Tiinuse varajane avastamine – lehmade tiinust saab diagnoosida alates 28. tiinuspäevast.
• Võimaldab üle kontrollida lehmad, kes on tunnistatud tiineks, kuid kelle tiinus võib olla katkenud – uuringute tulemuste põhjal katkeb pärast 28. tiinuspäeva 24,4% tiinustest (pärast 56. tiinuspäeva 7,2%).

Joonis 3. Tiinuse katkemine piimalehmadel (IDEXX)

• Test on väga täpne ja võimaldab leida tiined loomad 98% tõenäosusega.
• Teenus on mugav – samast piimaproovist on võimalik teha jõudluskontrolli analüüsid, tiinuse test ja Mastiit16. Kõik tulemused on nähtavad internetirakenduses Vissuke.
• Tiinuse testi tulemused jõuavad loomapidajani hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast laborisse saabumist.

Millist kasu saab loomapidaja?

• Tiinuse test piimast aitab kiiresti avastada ja seemendada mittetiined lehmad.
• Tiinuse varase diagnoosimise järgselt on võimalik kontrollida, kas tiinus ei ole katkenud.
• Võimaldab mitmekordset tiinuse kontrollimist tiinusperioodi jooksul.
• Testi tulemusi analüüsides on võimalik hinnata embrüonaalsete surmade esinemist karjas ning leida nende põhjused (nt hallitanud sööt, kõrge stressitase).
• Mittetiinete lehmade leidmine laktatsiooni hilises faasis avaldab olulist majanduslikku mõju: liiga hilja on uuesti seemendada; juba kinnijäetud mittetiine lehm ei tooda piima ja kinnislooma ravi kasutamine välistab ka kohese praakimise. Teades enne plaanitavat kinnijättu, et lehm on mittetiine, jäävad ära täiendavad sööda- ja ravikulud.
• Tiinuse test piimast ei nõua lisategevusi, mistõttu säästab nii aega kui raha.
• Tiinuse test piimast on stressivaba nii lehmale kui lehmapidajale.

Mida peab tiinuse testi teenuse kasutamiseks tegema?

• Kontroll-lüpsi järgselt märgistatakse soovitud lehmade piimaproovipudelid ribakoodiga: üks proovipudeli kaanele ja teine sama numbriga ribakood proovipudeli küljele.
• Täidetakse proovide saateleht – pannakse kirja proovide saatja ja proovide võtmise kuupäev. Saatelehele kleebitakse ribakood (kolmas ribakood koodide lehelt), märgitakse ära, millist teenust piimaproovist soovitakse (tiinuse test või Mastiit 4 või Mastiit 16), kirjutatakse looma number ja proovikasti number. Saatelehele märgitakse ka proovide saatja kontaktandmed.
• Saatelehe vorm on EPJ kodulehel, samuti saab neid ja ribakoodilehti EPJ kontorist Tartus või jõudluskontrolli spetsialistilt maakonnas.
• Sama saatelehega saab saata nii Mastiit 4 ja Mastiit 16 proove kui ka tiinuse testi proove. Oluline on selgelt tähistada, millist teenust iga lehma puhul soovitakse.
• Piimaproovid saadetakse kontroll-lüpsi kastides EPJ laborisse.
• Piimaproove tiinuse testiks võib EPJ laborisse tuua/saata ka kontroll-lüpsi proovidest eraldi. Kontroll-lüpside vahelisel ajal võib piimaproovi tiinuse testiks võtta ka vaid ühest udaraveerandist (ei mõjuta tulemust). Oluline on puhtus proovi võtmisel, säilitusainega proovipudel ja proovi korrektne segamine.
• Enne kella 10.00 laborisse saabunud proovid analüüsitakse üldjuhul samal päeval.
• Analüüsitulemused väljastatakse saatelehel toodud aadressil. Tulemused on nähtavad ka Vissukeses (lehma andmed, lehmade nimekirjad, raportite koopiad).
• Tiinuse testi vastustes näidatakse iga looma kohta, kas loom on tiine, mittetiine või tuleb looma veel kord kontrollida. Vastuse aluseks on analüüsimisel saadud S-N väärtus. Kui S-N on väiksem kui 0,100, loetakse loom mittetiineks, kui S-N väärtus on 0,250 või suurem, loetakse loom tiineks. Vahemikus 0,100–0,249 saadud tulemuste puhul tuleb looma uuesti kontrollida (saata kordusproov). Proovide, mille tulemuste puhul ei saa kindlalt väita, kas loom on tiine või mitte, osakaal kõigist proovidest on IDEXXi andmetel 4%. Suurim kahtlaste tulemuste arv on 35.–75. tiinuspäevani võetud piimaproovidel. Pärast 75. tiinuspäeva väheneb see 1%-ni.
• Proovi hind on toodud hinnakirjas. Proov tulemusega “kontrolli uuesti” on tasuta.

Tähelepanu!

• Kuna analüüsitulemuste põhjal tehakse lehma kohta otsuseid, on äärmiselt oluline, et piimaproov vastaks konkreetsele lehmale – proovipudel oleks korrektselt identifitseeritud ja saateleht täpselt täidetud.
• Piimaproovide võtmine peab olema puhas, et piimaproovi ei satuks mustust udaralt või väliskeskkonnast. Et vältida proovide hapnemist, tuleb kasutada säilitusainega proovipudeleid. Pärast proovi võtmist tuleb loksutada pudeleid säilitusaine täieliku lahustumiseni. Piimaproovide halb kvaliteet võib mõjutada proovitulemust.
• Korrektselt registreeritud andmed (seemendused, paaritused, poegimised jne) on aluseks õigete otsuste tegemisel.