Valgusega manipuleerimise mõju lehmadele

Fotoperiood on päevavalguse ehk valguspäeva kestus ja selle pikkuse kontrollimisega on võimalik mõjutada lehmade piimatoodangut. Valguspäeva pikkuse manipuleerimisel kasutatakse põhiliselt kaht ajajaotust: pikka valguspäeva (16 tundi valget aega ja 8 tundi pimedat) ja lühikest valguspäeva (8 tundi valget aega ja 16 tundi pimedat). Mitmed uurimused kinnitavad, et valguspäeva pikkuse kontrollimisega looma erinevatel eluperioodidel saab parandada lehmade toodangut, sigivusnäitajaid, söömust ja noorkarja kasvukiirust.

Lüpsvad lehmad

Pika valguspäeva tingimustes peetud lehmade piimatoodang on kuni 10% kõrgem kui loomuliku valgusega laudas peetud lehmadel. Uurimistulemuste põhjal lüpsavad 16-tunnise valguspäeva tingimustes peetud lehmad esimese 10 laktatsioonipäeva jooksul ~1,7 kg piima päevas rohkem kui loomulikus valguses peetud lehmad. Pärast 20. laktatsioonipäeva oli vahe kahe rühma vahel aga juba ~3 kg päevas. Rühmade valgusrežiimi vahetumise järel püsis selline toodanguvahe kuni 100. lüpsipäevani ja seejärel langes järk-järgult samale tasemele algselt loomulikus valguses peetud lehmadega.

Valgusega saab mõjutab ka veiste kuivaine söömust. Pika valguspäeva tingimustes peetud lehmade kuivaine söömus on umbes 6% kõrgem kui loomulikus valguses (9–12 tunnine valguspäev) peetud lehmadel. Kuigi pika valguspäeva tingimustes on lehmade kuivaine söömus parem, ei erine nende kehamassi juurdekasv loomulikus valguses peetud lehmade omast. Põhjuseks on ilmselt asjaolu, et pika fotoperioodi puhul kasutavad lehmad sööta efektiivsemalt ja on võimelised parema söömuse arvelt tootma rohkem piima.

Valguspäevaga manipuleerimine avaldab mõju ka lehmade sigivus-näitajatele. Uurimistulemuste põhjal on 24-tunnisel fotoperioodil hoopis negatiivne mõju – tõusis seemenduste arv lehma kohta ja uuslüpsiperioodi pikkus.

Karjades, kus lehmi lüpstakse 3 korda, võib juhtuda, et loomadele pimedaaega ei jäägi. Sellisel juhul aga ei ole täheldatud pika valguspäeva positiivset mõju, sest loomade ööpäevarütmi reguleeriva hormooni melatoniini süntees on häiritud.

Kinnislehmad

Kinnislehmadele mõjub valguspäeva pikkus lüpsvatest lehmadest ja noorloomadest erinevalt. Lühikese valguspäeva tingimustes peetud kinnislehmadel on järgneva laktatsiooni toodang kõrgem kui pika valguspäeva tingimustes peetud loomadel. Uurimistulemuste põhjal võib piimatoodangute vahe olla kuni 3 kg päevas. Uuringust selgub, et kinnisperioodil lühikese valguspäeva kasutamisel on kõrgem ka piima rasva- ja valgusisaldus järgneval laktatsioonil, samuti paraneb kuivaine söömus kinnisperioodil (+1,3 kg päevas).

Noorloomad

Piimakarjakasvatajate eesmärk on see, et mullikad saaksid võimalikult kiiresti poegimisealiseks. Oma eesmärgi saavutamiseks söödetakse noorloomi kõrge energiasisaldusega ratsiooniga. Hiljutise uurimistöö tulemuste põhjal võib öelda, et pikka fotoperioodi kasutades arenevad noorloomade udar, piimanäärmed ja lihastik paremini ning nad jõuavad puberteediikka keskmiselt üks kuu varem. Samalaadses uurimuses hinnati, kuidas fotoperiood mõjutab noorloomade arengu erinevaid aspekte. Pika valguspäeva puhul arenesid vasikad kiiremini ning mullikad seemendati ja nad poegisid varem, kui lühikese valguspäeva tingimustes peetud rühm. Kuigi pika valguspäeva vasikad kaalusid vähem, ei olnud nende skeleti areng mingilgi määral pärsitud. Vastupidi – madalama kehakonditsiooni skoori põhjuseks oli asjaolu, et nad kasutasid omastatud söödaenergia skeleti arenguks. Selle uuringu tulemuste kohaselt kuivaine söömus valguspäeva pikkusest ei sõltunud. Pika valguspäeva mullikad veetsid söötmisalal vähem aega. Sellest järeldati, et nad kasutasid söödaenergiat efektiivsemalt.

Ühes esimestest valguspäeva pikkuse mõju käsitlevatest uurimustest leiti, et pärast 16 nädalat kestnud katset oli 16-tunnise valguspäeva tihgimustes peetud rühma loomade rinnaümbermõõt keskmiselt 3,5 cm suurem kui loomulikus valguses kasvanud rühmal. Samuti oli loomulikus valguses kasvanud vasikate päevane juurdekasv keskmiselt 90 gr väiksem.

Lauda valgustus

Selleks, et pika valguspäeva positiivsest mõjust kasu saada, peaks lauda valgustatus, mõõdetuna 1 m kõrguselt asemest, olema vähemalt 150 luksi. Selleks, et õigesti hinnata lauda valgustatust, ei piisa ”silma järgi” hindamisest, vaid tuleks kasutada luksmeetrit.

Valgusega manipuleerimisel on oluline osa ka pimedusel. Lehmad ei taju alla 50-luksist valgust, sellest tugevam valgus võib rikkuda nende ööpäevarütmi.

Valguse puudumine loomade igapäevast elu ei sega ja nad leiavad sööda ning jootjad üles ka pimedas, kuid kolmekordse lüpsiga karjades segab pimedus hoopis töötajatel ülesannete täitmist. On avastatud, et nõrk punane valgus aitab ilma lehmade fotoperioodi rikkumata töötajatel turvaliselt laudas liikuda. Tuhmid punased lambid peaksid olema paigutatud 7- kuni 10-meetriste vahedega umbes 3 meetri kõrgusele põrandapinnast.

Kokkuvõtteks

Valgus mõjutab lehma elu mitmeid aspekte ja see algab juba tema varajases nooruses.

Pikka valguspäeva kasutades saavad loomapidajad aidata tõsta vasikatel kuivaine söömust ja parandada nende söödakasutust, mullikatel aitab pikk valguspäev saada varem seemendusealiseks.

Kinnislehmadele sobib paremini lühike valguspäev, mis soodustab neil kuivaine söömust. Pärast poegimist pikale valguspäevale üleviimine parandab aga lehmade piimatoodangut ja söömust.

 Infolehe koostamisel on kasutatud Kentucky Ülikooli kodulehel avaldatud materjale