Valikuline kinnisperioodiaegne antibiootikumiravi

Piret Kalmus
Kliinilise veterinaarmeditsiini õppetool
Eesti Maaülikool

Lehmad vajavad piisava pikkusega kinnisperioodi, mil udarakude taastub toimunud laktatsioonist ning piima tootvad rakud uuenevad. Selleks kulub keskmiselt kuus kuni kaheksa nädalat. Seetõttu loetakse optimaalseks kinnisperioodi pikkuseks 45–60 päeva. Lehmad, kelle kinnisperiood ei ületa 60 päeva, tiinestuvad paremini ning poegimisjärgne ainevahetuslik seisund on etem. Kinnisperioodi pikkus ei mõjuta lehma udaratervist. Siiski vajavad nooremad lehmad pikemat kinnisperioodi võrreldes vanemate loomadega.

Udaranakkuste arenemine kinnisperioodi jooksul

Lehma udar on nakkustele enim vastuvõtlik kahel esimesel ja kahel viimasel kinnisperioodi nädalal. Pärast kinnijätmist on udaranakkuse tekkepõhjused järgmised:

1)      Liiga kõrge piimatoodang kinnijäämise hetkel ja sellest tekkiv tugev piimapais. Lüpsi lõpetamise järel areneb esimestel päevadel tugev piimapais ning surve nisadele suureneb. Nisajuha avaneb ning udar on keskkonnast tulevatele bakternakkustele vastuvõtlik. Surve nisajuhale võib põhjustada nisadest piimalekke, mis soodustab bakterite sisenemist läbi avatud nisajuha.

2)      Lüpsmise lõpetamise järgselt ei toimu enam bakterite füüsilist väljauhtumist, mistõttu nad jäävad nisajuhasse elama. Olenevalt bakterite iseloomust, võib areneda varjatud või kliiniline udarapõletik. Kinnisperioodiaegne antibiootikumiravi elimineerib tekkiva udaranakkuse juhul, kui bakterid on kasutatavale antibiootikumile tundlikud. Lisaks aitavad piimas ja nisajuhas olevad loomulikud bakterivastased ained mikroobe hävitada.

3)      Nisade desinfitseerimise lõpetamine. Bakterite arvukus nisanahal suureneb ning avatud nisajuha korral toimub lehma nakatumine.

4)      Udara kaitsemehhanismide puudulikkus. Uuringud näitavad, et lehma nisajuhas ei teki piisavalt keratiinist „kaitsekorki“ või on selle kujunemine puudulik. Esimestel kinnijätmisele järgnevatel päevadel on piimas palju kaseiini ja piimarasva, mis takistab valgelibledel baktereid hävitamast. Lisaks hilineb baktereid tapvate valkude (näiteks laktoferriin) sekretsioon. Ternespiima perioodil tekib palju piima ning tugev piimapais. Piimapais põhjustab survet nisadele, nisajuha avaneb ja taas saavad keskkonnast tulevad bakterid udarasse siseneda. Poegimiseelne piimaleke on üks sagedasemaid kliinilise udarapõletiku tekkepõhjuseid poegimisjärgsetel loomadel.

5)      Väga must ja niiske pidamiskeskkond. Lehma nisad saastuvad ning nakatumise tõenäosus suureneb nii vahetult pärast kinnijätmist kui enne poegimist.

6)      Poegimiseelne- ja järgne stress. Stressi põhjustavad mitmed situatsioonid, nagu loomade liigutamine, ümbergrupeerimine, söötmise muutus. Stressi olukorras väheneb valgeliblede võime baktereid hävitada.

Valikulise antibiootikumiravi põhimõtted

Kinnisperioodiaegsete ravi- ja tõrjemeetodite väljatöötamine on farmispetsiifiline, sõltudes karja udaratervise staatusest ning varjatud ja/või kliinilisi udarapõletikke põhjustavatest mikroobidest. Loomaarsti ülesandeks on farmerile soovitada võimalikult efektiivset ja kulutõhusat meetodit ning õpetada kinnijätmise hügieeni ning protseduure.

Kinnisperioodiaegse ravi korraldamisel on kaks meetodit: kinnisperioodiaegne antibiootikumiravi kõikidele kinni jäävatele lehmadele või valikuline antibiootikumiravi ainult udaranakkusega lehmadele. Valiku põhimõtted sõltuvad sellest, kas kinni jäetav lehm põeb udaranakkust või mitte. Antibiootikumiravi vajavad ainult udaranakkusega loomad!

Laktatsiooni jooksul tekkinud udaranakkuste raviks kasutatakse pikema aja vältel udarakoest vabanevaid antibiootikume ehk kinnisperioodiaegset mastiidiravi. Pärast viimast lüpsi nisasse viidud antibiootikumid elimineerivad lisaks juba olemasolevale nakkusele ka kinnijätmise järel udarasse tunginud mikroobide põhjustatud põletiku.

Uute udaranakkuste vältimiseks kogu kinnisperioodi jooksul kasutatakse nisajuha sulgemist vismutsubnitraatisisaldava suspensiooniga (ingl. k. internal teat sealant).

Seega on nisajuha kunstliku sulgemise eesmärgiks udara kaitsmine uute, keskkonnast tulevate bakterite eest kogu kinnisperioodi vältel.Sõltuvalt karjast saab kunstlikku „nisakorki“ kasutada kas eraldi või koos antibiootikumiraviga.

Valikulist kinnisperioodiaegset ravi saab kasutada farmides, kus:

1)      jahutipiima keskmine SRA on püsivalt alla 200 000 raku/ml;

2)      udaranakkusega loomade osakaal (SRA üle 150 000 raku/ml) jääb alla 20%;

3)      karjas on vähem kui 25 kliinilise mastiidi juhtu 100 lehma kohta aastas;

4)      nakkavate haigustekitajate (S.aureus, Str.agalactiae, M.bovis) osakaal on väike.

Nendes karjades vajavad kinnisperioodiaegset antibiootikumiravi lehmad:

1)   kelle üldpiima SRA on viimasel kolmel kinnijätmisele eelneval kuul olnud üle 150 000 raku/ml;

2)   kes on põdenud laktatsiooni jooksul kliinilist udarapõletikku;

3)   kellel bakterioloogiline diagnoos enne kinnijätmist kinnitab udarapatogeenide olemasolu piimas.

Kinnisperioodiaegne töökorraldus farmis

Heast kinnisperioodiaegsest süsteemist annab tunnistust olukord, kus:

1)   vähem kui 10% lehmadest on poegimisjärgsel kuul SRA üle 150 000 raku ml-s;

2)   lehmade tervistumine kinnisperioodi jooksul on üle 85%

3)   ainult ühel lehmal 12st tekib kliiniline udarapõletik esimese 30 laktatsioonipäeva jooksul.

Igasugune lehma kinnijätmise protseduur vajab õppimist ja seda tuleb teha väga puhtalt ja reeglipäraselt. Nisajuha saastamine kinnijätmise ajal võib põhjustada udarapõletike arenemist.

Kinnisperioodiaegne ravi on üks osa mastiiditõrje programmist. Lisaks kinnisperioodiaegse ravi ja tõrje korraldamisele tuleb:

1)   võimalusel pügada karvadest lehma udar ning küljed ja jalad;

2)   tagada loomadele puhas, kuiv ning rikkaliku allapanuga lamamisase;

3)   kontrollida kinnislehmade söödaratsiooni ning jälgida mikroelementide jt toitainete

vastavust;

4)   teha kärbeste tõrjet;

5)   vältida nisade märjaks saamist ja külmumist;

6)   kontrollida äsjapoeginud loomade tervist.

Kokkuvõte

Antibiootikumide väiksem kasutamine peab olema iga karja eesmärk. Kinnisperioodiaegse antibiootikumiravi saab asendada antibiootikumivaba nisasüstlaga udaranakkusest vabadel loomadel ja seeläbi vähendada antibiootikumiravi osakaalu karjas. Udarapõletike esinemissagedus karjas suureneb, kui kumbagi meetodit ei kasutata.