Vasikate kasvukiirus ja areng: kõik algab suhtumisest

Kas teid üllatab, et üks peamistest erinevustest eduka ja mitte nii eduka vasikakasvataja vahel on vasikaid hooldavate inimeste suhtumises? See, kuidas me suhtume oma vasikatesse ja oma aega, mõjutab vasikate kasvu ja arengut väga olulisel määral.

Kõige tähtsam on vasikate eest hoolitsemine

Artikli autoril Drew A. Vermeirel, kes on Nouriche Nutrition Ltd söötmisspetsialist, oli kunagi nutikas klient, kes šokeeris oma vasikalauda töötajaid sellega, et teatas neile oma soovist nad kõik töölt vallandada. Samal koosolekul andis ta neile ka teada, et tal on pakkuda rida vasikate hooldajate töökohti ning et kõik töötajad võivad neile kohtadele ka kandideerida. Tema eesmärk oli muuta personali suhtumise ja panustamise fookust nii, et nad mõtleksid endast kui vasikate hooldajast, mitte kui lihtsalt vasikatalitajast, söötjast või loomaarstist. Kuigi selline „meeskonnatöö harjutus“ oli pigem äärmuslik, parandas see töötajate suhtumist ning suunas nende tähelepanu esmajoones vasikate eest hoolitsemisele.

Õrn hoolitsemine mõjub tulemustele positiivselt

Mitmetes 20. sajandi alguses prantsuse teadlaste tehtud uuringutes võrreldi omavahel edukaid vasikaliha tootjaid vähemedukate tootjatega. Uuringute tulemused näitasid, et kõige rohkem sõltusid karjade tootlikkus ja vasikate suremus loomapidajate käitumisest ja suhtumisest.

Hoolitsemine ja igapäevane kontakt töötajaga on oluline, et vasikad õpiksid positiivselt reageerima inimese lähedusele. Vasikate pidamise ja söötmise igapäevarutiin ning loomapidajate suhtumine olid peamised erinevused edukate ja kiratsevate ettevõtete vahel. Nende uuringute tulemused näitasid, et hooliv suhtumine ja sagedasemad kontaktid inimesega mõjutasid positiivselt vasikate kasvukiirust, liha kvaliteeti ning lihtsustasid loomade ajamist ja transporti.

Üllatav erinevus 0%-ga vasikate suremuse ja üle 17% vasikate suremusega karjade vahel

Taani teadlased valisid oma uuringusse 15 piimakarja, kus vasikate suremus esitatud andmete põhjal oli 0, ja 13 piimakarja, kus vasikate suremus oli kõrge (suurem kui 17%). Üllatuslikult ei olnud peamiseks erinevuseks nende karjade vahel mitte kasutatav piimaasendaja, startersööt, vaktsineerimisplaan, geneetika ega farmi suurus. Tegelikult ei olnud peamiseks erinevuseks ükski neist „standardsetest faktoritest“, mida võiks pidada karja majandustulemusi mõjutavateks. Suurim erinevus 0-suremusega ja üle 17% vasikate suremusega karjade vahel oli hoopis vasikate hooldajate suhtumises. Edukatel vasikakasvatajatel oli igapäevane kindel rutiinsete tööde „pakett“, millest nad ka täpselt kinni pidasid, ning kontseptsioon, mida uuringu läbiviijad nimetasid „paindlikuks ajaks“, mille jooksul vasikate hooldajad tegid ära need tööd, mis polnud osa igapäevarutiinist.

Töökorraldus

Edukates karjades kasutati väga konkreetsete igapäevaste ülesannete loetelu, millest vasikate hooldajad ka täpselt kinni pidasid. Rutiinsete tööde loetelu oli kindlalt fikseeritud ja see sisaldas:

1. Vasikate söötmine iga päev samal ajal.
2. Piimaasendaja segamine täpselt nõutud aja jooksul ja täpselt nõutud temperatuuril.
3. Piimaasendaja söötmine täpselt nõutud temperatuuril.
4. Vasikate kontrollimine sama rutiini järgi enne iga söötmist.

Osa ülesandeid olid paindlikumad ning põhinesid hooldaja hinnangul, näiteks kui palju aega ja abi vasikad igapäevaselt vajavad.

Paindlik ajakasutus: üksik probleem või pidev kriis

Teine erinevus seisnes paindlikus ajakasutuses. Kuigi kõigil on kasutada sama 24 tundi ööpäevas, oli suhtumine aega edukatel ja kehvade tulemustega vasikate hooldajatel väga erinev. Karjades, kus vasikate suremus oli 0, kasutasid hooldajad iga päev mingit perioodi paindlikult selleks, et tegeleda ootamatute olukordadega, mida nad võtsid kui ajutist kriisi. Kõrge suremusega karjades suhtuti kriisidesse (probleemidesse) kui tavapärasesse ja pidevasse olukorda ning nende hinnangul neil sellist paindlikku aega ei olnud.

Selle erineva suhtumise tulemusena tundsid edukamad, et neil on aeg alati kontrolli all (kriisid on ajutised ja mööduvad), samas kõrge suremusega farmide töötajad tegelesid pidevalt vaid „tulekahjude kustutamisega“ ning tundsid, et neil ei ole võimalik aja kasutamist kontrollida (kriis ei lõpe kunagi).

Probleemide ennetamine

Uuringute tulemused ja kogemused näitavad, et vasikate juurdekasv ning areng on kiirem ja vasikate pidamine on edukam, kui sellega tegelevad inimesed, kes vasikatest tõeliselt hoolivad ning on neid koheldes „pehme käega“. Vasikakasvatajad, kes loomadega käituvad hoolimatult või lausa jõhkralt, ei peaks imestama, et seemendusikka jõudvad loomad inimesi kardavad. Sellised töötajad sobivad paremini ametitesse, kus nad loomadega kokku ei puutu.

Et olla edukam, tuleks alustuseks koostada (või olemasolev kriitilise pilguga üle vaadata) täpne päevane ajakava ning kirjalik juhend piimaasendaja segamiseks ja söötmiseks. Ka vasikate söötmise ja ravi täpsed kirjalikud juhendid peaksid olema kõigile kättesaadavad. Segage piimaasendajat iga kord samamoodi, sama kaua ja samal temperatuuril, söötke vasikaid iga päev samal ajal ning varuge endale 2–3 tundi pärast igat söötmist, et tegeleda probleemidega kohe, kui need on tekkinud. Nende lihtsate nõuannete järgimine võibki olla piisav, et teha teist edukam vasikakasvataja.

Infolehe koostamisel on kasutatud internetiajakirjas Progressive Dairy avaldatud materjale