Vasikate stress

Vasika organismi mõjutavad esimestel elukuudel mitmed erinevad stressiallikad. Juba sündimine ise on vasikale suur stress ja seda saab loomapidaja kontrollida vaid osaliselt.

Teised stressiallikad tulenevad aga pidamisviisist ja –tingimustest. Vasikatele sobimatud tingimused võivad põhjustada liiga suurt ja liiga sagedast stressi. Tingimuste paranemisega väheneb stressiallikate hulk ja aja jooksul ka nende mõju vasika tervisele.

Stressis vasika aju annab neerupealise näärmetele signaali hakata tootma hormooni kortisool. Kortisooli taseme tõus veres mõjutab vasika organismi põhiliselt viiel moel:

• Vasika vererõhk tõuseb.
• Südamelihaste kokkutõmbed tugevnevad.
• Väheneb jäsemete verevarustus, suureneb aga vere vool südamesse ja kopsudesse.
• Tõuseb veresuhkru tase, langeb aga keharakkude suhkrutarve.
• Koerakkude reageerimine toksiinidele ja traumadele aeglustub.

• Tavaliselt peetakse neid viit kortisooli toimet positiivseteks. See tähendab, et need kortisooli toimed on olulised loomale eluohtlike olukordade üleelamiseks.

  Siiski on kortisoolitaseme tõusul ka negatiivne pool. Nimelt vähendab see looma loomulikku kaitsevõimet vähemalt neljal viisil:

• Kortisool vähendab valgete vereliblede liikumist nakkuskolletesse ja keharakkude vastupanuvõimet haigustekitajate poolt toodetud toksiinidele.
• Kortisool vähendab interferooni tootmist, mis on organismi alarmsüsteem viirusnakkuste vastu.
• Kortisool vähendab vere valgeliblede, eriti lümfotsüütide tootmist.
• Kortisool vähendab antikehade tootmist vasika organismis.

• Kõik see kokku tähendab seda, et looma immuunsüsteem lakkab toimimast ja organism keskendub kriisi üleelamisele. Lühiajaliselt see küll tõstab looma ellujäämise võimalusi, kuid pikema aja jooksul tõuseb märgatavalt vasika viirustega nakatumise ja seeläbi hukkumise oht.

  Stressiallikate vähendamine

  Stressivaba keskkond lõpptiinetele lehmadele. Liiga tihedalt asustatud puhkealad, liiga vähe söödafronti, vähe allapanu ja halb ventilatsioon põhjustavad lõpptiinetele lehmadele stressi. Stressist tingitud kortisoolitaseme tõus lehmadel mõjub vasikale juba enne sündimist.

  Poegimisala saastumine haigustekitajatega. Mida puhtam on poegimisala, seda väiksem on tõenäosus, et vastsündinud vasika suhu võib sattuda täiskasvanud looma väljaheiteid. Kohe, kui vasikas on võimeline püsti seisma, tuleks ta viia puhtale asemele või boksi. Mitmed farmerid paigutavad vasikad nii, et ema saab lakkuda vasikat, aga vasikas ema lakkuma ei pääse.

  Vasikate söötmine. Vasikad peavad saama piisavalt sööta, et saaks kaetud nii nende elatustarve kui juurdekasvuks vajalik toitainete kogus. Vasikatele on tugevaks stressiallikaks olukord, kus söödast ei piisa tema elatustarbe katmiseks. Selliseid juhtusid esineb kõige sagedamini talvekuudel.

  Vasikate vedu. Vasikate treilerisse ja sealt mahaajamine on neile väga stressirohke. Isegi lühiajaline sõit ühest kohast teise mõjub neile halvasti, sest see hõlmab ka peale- ja mahalaadimist. Võimalusel tuleks vasikakasvatust planeerida nii, et vasikaid veetakse minimaalselt.

  Vasikate nudistamine, vaktsineerimine, märgistamine ja paigutamine grupisulgudesse.  Need vajalikud toimingud on vasikale stressi tekitavad. Kuigi igast üksikust toimingust tingitud stress on lühiajaline, tuleks neid võimaluste piires hajutada.

  Vasikate võõrutamine. Võõrutamine tõstab kortisooli taset vasika organismis ja selline periood võib kesta kuni nädal. Selle tunnistuseks on vasikate sage haigestumine kopsupõletikku 5-7 päeva pärast võõrutust.

  Kõik nimetatud tegurid eraldi võetuna kujutavad endast ohtu vasika tervisele ja normaalsele arengule. Kui aga mitu neist satub samale ajale, tõuseb vasika haigestumise risk hüppeliselt.

  Infolehe koostamisel on kasutatud internetilehel www.milkproduction.com avaldatud materjale.