Vastsündinud vasika hooldamine pärast rasket sünnitust

 Vasika elu õnnestunud start on tema pika ja eduka tootmisea võtmetegur. Pärast emakast väljumist on uus keskkond vastsündinud vasikale suureks väljakutseks ning poegimise kulg võib rikkuda vasika kohanemisvõimet.

Ilma täiendava hoolitsuseta on sellisel rikkumisel pikaajalised tagajärjed. Seepärast on vastsündinud vasika eest hoolitsemine tema kohanemisvõime toetamise eesmärgil karja tervise kontrolli all hoidmise asendamatu osa.

Mis käivitab sünnituse

Tiinuse ajal saab loode eluks vajalikud hapniku, toitained ja hormoonid emalt läbi platsenta. Selle üheksa kuud kestva perioodi jooksul areneb lootest ~40 kg kaaluv vasikas. Tiinuse lõpuks on vasikal emakas väga vähe ruumi ning see käivitab vasikal stressireaktsiooni.

Ema registreerib stressihormoonide taseme tõusu vasika veres, mille tagajärjel algab emapoolne hormoonitasemete kiire muutumine, mis omakorda käivitab sünnitustegevuse.

Sünnitus

Varajased emaka kontraktsioonid stimuleerivad vasika pööramist emakas nii, et tema pea ja esijalad on suunatud emakakaela poole. Surve emakakaelale vabastab hormoonid, mis lõdvestavad lihaseid ja võimaldavad kontraktsioonide jätkumisel lükata vasikat sünnitusteede suunas.

Lehma hormoonitasemete muutuse toimel muutuvad sidekude pehmemaks, vaagna side elastsemaks ja sünnitusteed libedamaks. Tugevnevate emaka kontraktsioonide toimel liigub vasikas sünnitusteedesse. Sünnituse käigus võib nabanöör pitsuda või rebeneda ja vasikas jääb hapnikupuudusse. Hapnikupuudusest tingitud stress sunnib vasikat end rohkem liigutama, mis omakorda stimuleerib emaka kontraktsioone ja kiirendab sünnituse kulgu. Üldjuhul kestab sünnitus 3–7 tundi.

Raske sünnitus

Mõnedes karjades esineb raskeid sünnitusi kuni 50%-l lehmadest.

Mida kauem kestab sünnitus, seda suurem on vasika hapnikupuudusse jäämise risk. Sellistel vasikatel esineb sagedamini atsidoosi, alajahtumist ja nende passiivne immuunsus on pärsitud.

Sünnituse kulgu võivad mõjutada nii emapoolsed (tõug, vanus, kehakonditsioon, stress, kitsad sünnitusteed) kui ka vasikast tingitud faktorid (sugu, sünnikaal, positsioon ehk asetus) ning teatud juhtudel on raske sünnitus tingitud nii lehmast kui vasikast. Raske sünnituse korral võib lehma ja vasika tervise kaitsmise huvides osutuda vajalikuks vasika tõmbamine või isegi keisrilõike tegemine.

Vastsündinud vasika hooldamine

Põhilised nõudmised vastsündinud vasika hooldamisel on soe ja kuiv keskkond, hügieen ja piisavas koguses kvaliteetset ternespiima. Hapnikupuuduses olnud vasika puhul on esmaseks ülesandeks tema hingamise taastamine.

Kehatemperatuur

Vastsündinud vasika prioriteetideks on kehatemperatuuri stabiliseerimine ja kiire immunoglobuliinide taseme tõstmine.

Välispidiselt saab vastsündinud vasika kehatemperatuuri stabiliseerimisele kaasa aidata kui tema karvkate võimalikult ruttu kuivatada. Selleks tuleb vasikat hõõruda rätiku või puhta ja kuiva allapanuga, katta vasikas tekiga ja paigutada ta soojenduslambi alla. “Seespidiselt” kasutab vasikas soojusenergia tootmiseks oma organismis leiduva pruuni rasvkoe varusid. Kuna vasika pruuni rasva varud on piiratud, siis sõltub tema kehatemperatuuri vajalikul tasemel hoidmine ternespiimaga saadavast rasvast. Külmastressis vasikad on loiud ja väheaktiivsed ning suure tõenäosusega nad imema ei hakka. See aga mõjub negatiivselt nende juurdekasvule ja immuunsüsteemi arengule. Selleks, et vältida külmastressi ja selle tagajärgi, on äärmiselt oluline stimuleerida vastsündinud vasika ainevahetust, söötes talle võimalikult kiiresti (ideaalne oleks 1 tunni jooksil) piisavas koguses kvaliteetset ternespiima.

Immunoglobuliinid

Vajaliku immunoglobuliinide taseme saavutamisel sõltub vasikas ainult ternespiimast. On leitud, et sekundaarsete antikehade hulk hapnikupuuduses olnud vasikate veres on langenud. Kuna vastsündinud vasikat ohustavad pidevalt keskkonnast pärinevad haigustekitajad, siis on madal immunoglobuliinide ülekanne tema vereringesse vasikale märkimisväärseks terviseriskiks. Need bakterid ja viirused võivad põhjustada kõhulahtisust ja hingamisteede haigusi, mis vähendavad oluliselt vasika ellujäämise võimalusi ning tema hilisemaid juurdekasvu ja tootmisnäitajaid. Õigeaegne kõrge immunoglobuliinide sisaldusega ternespiima jootmine nõrkadele vasikale on neile piisava passiivse immuunsuse tagamiseks kõige tähtsam protseduur.

Kvaliteetse ternespiima mõte

Sageli on hapnikupuudust kannatanud vasikad nõrgad ning nad ei ole võimelised iseseisvalt seisma ega imema. Kui sellised vasikad ei saa piisavas koguses ternest, ei hakka normaalselt toimima nende termoregulatsioon ega immuunsüsteem. Et sellised vasikad saaksid ternespiima vajalikus koguses, tuleks ema alla imema panemisele kindlasti eelistada pudelist sundjootmist (sondeerimist).

Nõrga vasika taastumist toetab vaid ternespiim, milles on piisavas koguses toitaineid ja immunoglobuliine. Esimesel jootmisel peaks vasikas saama vähemalt 120 grammi IgG. Kahjuks  aga ei vasta ema ternes alati neile nõudmistele. Eriti just sellistel juhtudel tasuks loomapidajal kaaluda täiendava võimalusena kontrollitud sügavkülmutatud ternespiima kasutamist.

Ettepanekud nõrkade vasikate ellujäämise võimaluse parandamiseks:

1. Eemaldage lima vasika ninasõõrmetelt ja suult. Määrdunud näppe vasikale ninasöörmetesse või suhu toppida ei tohi, sest nii viiakse haigustekitajad vasika “puhtasse” organismi;
2. Asetage vasikas istuvasse asendisse. Vasika pea alaspidi riputamine ei ole soovitav, sest see võib põhjustada muid hingamis- või seedeprobleeme;.
3. Stimuleerige hingamist ninasõõrmeid nt õlekõrrega torkides, vasika keha tugevalt hõõrudes ja/või manustage Ambu koti abil vasikale hapnikku;
4. Kuivatage vasikas kohe pärast sündi ja soojakadude vähendamiseks kindlustage talle ohtralt kuiva ja puhast allapanu;
5. Külmal ajal pakkuge vasikale täiendavat soojusallikat, milleks võib olla nii lamp kui ka nt kuuma veega täidetud plastikpudel. Vasikad võivad lisasoojendamist vajada kuni 24 tundi;
6. Kui vasikad on hakanud normaalselt hingama, siis jootke neile kvaliteetset ternespiima, mille temperatuur on ~38 kraadi. Ternespiim soojendab vasikat, ergutab ainevahetust ja vähendab atsidoosiohtu.

Infolehe koostamisel on kasutatud internetilehtedel www.Progressivedairy.com ja www.Dairyherd.com avaldatud materjale.