Vastsündinud vasika naba

Et vältida vastsündinud vasikate sünnijärgset nakatumist, on nende naba eest hoolitsemine pärast nabaväädi katkemist olulise tähtsusega. USA teadlaste andmetel on desinfitseeritud nabadega vasikate suremus umbes 10% madalam kui vasikatel, kelle nabasid sünnijärgselt ei desinfitseeritud.
Kuigi ka üksikud desinfitseeritud nabadega vasikad nakatuvad, on nende osa väga väike võrreldes desinfitseerimata nabadega haigestunud vasikatega. Need vasikad, kes küll saavad nakkuse, kuid ravitakse terveks, kasvavad aeglasemalt. Kolmekuuselt kaaluvad nad keskmiselt 3 kg vähem kui terved vasikad.
Et vältida probleeme vastsündinud vasikatega, peaks loomaomanik täpselt teadma, mis on sel perioodil vasika jaoks normaalne ja mis mitte.

Mis on normaalne. Enne sündi on nabaväät vasikale “eluliiniks”. Seda mööda liigub veri loote ja platsenta vahel ning eraldub uriin loote põiest.
Normaalse sünnituse korral, kui nabaväät katkeb, tõmbuvad selles paiknevad kaks arterit ja üks veen ning kusejuha kõhuõõnde. Kõhuõõnes on nad keskkonnast tulenevate ohtude eest paremini kaitstud. Veresoontel ja kusejuhal kulub kõhuõõnes kokkutõmbumiseks paar päeva.
Naba on ava, mille kaudu veresooned ja kusejuha läbivad kõhuõõne seina. Pärast sündi sulgub see avaus pikkamisi kahe kuu jooksul. Katkenud nabaväät, mida me vasikal pärast sündi näeme, on põhimõtteliselt 5-15 cm pikkune tühi soon. Kui teised vasikad nabavääti imema ei pääse ja nabaväät ei ole põletikus, peaks see kärbuma 7-10 päeva jooksul ning naba avause sulgumine jätkub.

Mis ei ole normaalne. On võimalik, et arterid, veen või kusejuha jäävad pärast sündi kas osaliselt või täielikult kõhuõõnde tõmbumata. Sellisel juhul on veresoonte ja kusejuha vigastamise oht palju suurem. See ei tähenda siiski, et nende suurus ei hakkaks kehaõõnes vähenema. Nakkusest tingitud vedelike eritus haaval aga aeglustab märgatavalt naba kinnikasvamist.
On ka võimalik, et nabaväät katkeb vasika kõhuseinast kas liiga kaugelt või liiga lähedalt. Liiga pikk nabaväät tuleks lihtsalt lühemaks lõigata.
Keerulisem on olukord siis, kui nabaväät katkeb kõhuseina lähedalt. Sellisel juhul on vasikas oluliselt vastuvõtlikum erinevatele haigustekitajatele.
Võib ka juhtuda, et vasika kusejuha jääb pärast nabaväädi rebenemist avatuks. Tilkuv uriin pidurdab nabaväädi kuivamist ja naba paranemist ning seetõttu on ka vasika nakatumise oht suurem.

Nabaväädi põletik. Et vältida vasikate nakatumist, peavad nii poegimisala kui vasika ase olema puhtad ja kuivad. Nabaväädi köndi saastumisel ja mikroobide tungimisel könti võib tekkida nabaväädipõletik. Haigestunud vasikate nabaväädi könt ja selle ümbruse koed on paistes ja kompimisel valusad. Vasikad on loiud, ei joo ja nende kehatemperatuur tõuseb. Ravi hilinemisel võib vasikas surra veremürgitusse.
Nakatumise vältimiseks tuleks vasika nabaväädi könt ja selle ümbrus desinfitseerida 7% joodipreparaadi lahusega. Selle puudumisel võib desinfitseerimiseks kasutada ka alkoholi. Naba deso vähendab nakkusohtu kolmel põhjusel: desovahendiga uhutakse minema mustus ja võimalikud haigustekitajad, tugev joodi-alkoholi lahus tapab mikroobid ja alkoholi baasil valmistatud desoaine kiirendab nabaväädi köndi kuivamist. Kindlasti ei tohiks naba desinfitseerimiseks kasutada nisade lüpsijärgse deso vahendeid, sest need ei sisalda piisavalt joodi. Samas aga sisaldavad sellised lahused aineid, mis pidurdavad naha ja nabaväädi köndi kuivamist.
USAs läbi viidud uuringu käigus koguti 18 farmis 410 lehmvasika andmeid üks kord nädalas. Seejuures oli haigete vasikate väljaselgitamine ja ravi ka loomaomaniku ülesanne. Vasikaid uuriti 8 nädalat ja neil kontrolliti nabade seisukorda (valu ja punetus) ning kõhuseina paksendeid naba ümber. 57 vasikal nakatumise tunnuseid ka leiti. Loomaomanikud ise olid leidnud nakkustunnuseid aga ainult 7 loomal ehk loomaomanikud jätsid diagnoosimata ja ravita 88% nabaväädipõletiku juhtudest!

Infolehe koostamisel on kasutatud internetilehel www.milkproduction.com avaldatud materjale.