Kaks aastat on loomaomanikel/veterinaararstidel olnud võimalus kasutada programmi Vissuke lisana rakendust VET (veterinaaria). Selle aja jooksul on VET loomaomanike abiga saanud rida täiendusi. Alguses pakutud võimalustele on lisandunud täiendavaid andmete analüüse, mis annavad parema ülevaate karja tervisest.

Olulisemad lisandunud aruanded:
- kliinilised udarapõletikud;
- lehmikute/pullide haigestumine;
- sigimise aruanne.

Eelnimetatud aruannete saamiseks piisab ka sellest, kui avada loomadele ainult haiguslood. Rahalist arvestust võib iga omanik/loomaarst pidada eraldi. Oluline on ka diagnooside täpne määramine ja registreerimine. Näiteks ravitud kliiniliste udarapõletike aruannet ei näe omanik, kes avab haigusloo, kus kliinilise udarapõletiku korral on diagnoosiks pandud ainult udarapõletik. Siin on oluline koostöö loomaomaniku ja -arsti vahel.

Kliiniliste udarapõletike aruanne sisaldab karja udaratervise näitajaid viimase kuu, 3 ja 6 kuu ning libiseva 12 kuu jooksul. Aruandes tuuakse välja üks kord ravitud lehmade protsent ning korduvalt ravitud lehmade osakaal karjas, lehmade arv ja protsent, kelle SRA on üle 200 000, mastiidi juhte mastiiti haigestunud lehmade kohta jne. Eelnimetatud näitajate kohta on lisatabel lehmade jaotusest kuude lõikes viimase 12 kuu jooksul. Eraldi on välja toodud poegimisjärgsed kliinilised mastiidid 1. laktatsiooni lehmadel ning vanematel lehmadel. Aruanne sisaldab lisaks veel kahte tabelit, millest esimeses on lehmade nakatumise ja SRA seos karjas ning teises mastiidi sõltuvus laktatsioonijärkudest.

Kõrvutades omavahel kõrgema SRAga lehmade info (udara tervise aruanne, mastiit12), ravitud kliiniliste udarapõletike andmed, jälgides tankipiima SRA dünaamikat ning määrates mastiiditekitajad ka tankipiimas saame hea ülevaate karja tegelikust udaratervise olukorrast.

Veterinaarandmete esitajad saavad vaadata ka lehmikute/pullide esmakordsete haigestumiste statistikat. Aruandes on kaks eraldi tabelit: viimase 12 kuu diagnoosid kuni 12 kuu vanustel vasikatel ning üle 12 kuu vanustel noorloomadel. Lisaks tabel ravijuhtude kohta vanuselise jaotuse järgi (1–14 päeva, 15–30 päeva, 2 ja 3 kuud, 4–6 kuud ning 7–12 kuud). Registreerides igapäevaselt noorkarja terviseandmeid, jälgides ööpäevast juurdekasvu (lehmikute kaalumise raport) ning viimase 12 kuu väljamineku statistikat saame nii iga looma kui ka kogu noorkarja probleeme kiiremini tuvastada. Lehmikud/pullid on VETis eraldi alajaotustes.

Sigimise osa koosneb kahest alamenüüst: aruandest ja probleemide jaotusest kuude kaupa. Aruanne sisaldab erinevaid sigimisnäitajaid viimase kuu, 3 ja 6 kuu ning libiseva 12 kuu jooksul: eraldi on välja toodud 1. laktatsiooni lehmad ja vanemad ravitud lehmad, rasked poegimised, abortide ja surnultsündide arv, ravijuhud diagnooside järgi, praakimine sigimise/raskete poegimiste tõttu jne. Probleemide jaotus kuude kaupa annab ülevaate libiseva 12 kuu jooksul ravitud loomade päramiste peetustest ja emakapõletikest ning rasketest poegimistest. Peale eelnevate näitajate on lisatud ka poegimiste arv käesoleval kuul.

Sigimise aruande, seemenduste aruande ning koondaruande analüüs aitab ennetada ja avastada sigimisega seotud probleeme karjas. Tiinuse kontrolli tulemuste ning poegimiste regulaarsel registreerimisel on oluline samuti poegimise raskuse esitamine, sest nii saab seda infot kasutada ka sigimisaruande koostamisel.

Kliiniliste udarapõletike, lehmikute/pullide haigestumiste statistika, sigimise andmete analüüs koos teiste jõudluskontrolli näitajatega karjas aitavad avastada kõrvalekaldeid enne, kui nad on muutunud probleemiks, ning teha õigeid otsuseid. Selle tulemusel paraneb nii udaratervis, produktiivsus kui noorloomade tervislik olukord.

JKK klient leiab abistavaid materjale ning täiendavat infot meie kodulehel (piimaveised > kasulik teave & infolehed).