Väiksemal värskelt poeginute grupil on eeliseid

Äsjapoeginud lehmadel on oht haigestuda suur ja nad vajavad võimalust segamatult toituda ning puhata. Sellest hoolimata on nad sunnitud üsna varsti pärast poegimist hakkama saama paljude, näiteks pidamistingimuste, muutustega.

Hiljuti Taanis Aarhusi Ülikooli katselaudas lõppenud uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada, kas väiksemas värskelt poeginute grupis on vähem konkurentsi sööda ja lamamiskohtade pärast ja kas on võimalik parandada lehmade heaolu sel tundlikul perioodil.

Lehmad aeti individuaalsest poegimisaedikust värskelt poeginute grupisulgu 4 päeva pärast poegimist. Grupisulgudesse paigutati kas 6 või 24 looma, asustustihedus mõlemas grupis oli sama – 1 pealukuga söötmiskoht ja 1 puhkekoht iga looma kohta. Lühidalt võib öelda, et:

  1. Väiksemates, 6 lehmaga gruppides oli loomadevahelist konkurentsi vähem kui suurtes, 24 lehmaga gruppides.
  2. Vähendades poegimisjärgsel perioodil loomadevahelist konkurentsi grupis saab parandada loomade heaolu.
  3. Sõltumata grupi suurusest vähenes esimesel päeval pärast gruppi lisamist loomal nii toitumise kui puhkeaeg, sest loom vajas aega uue keskkonnaga harjumiseks.
  4. Sõltumata grupi suurusest oli haigete loomade söömus madalam kui tervetel loomadel ja nad osalesid vähem puhkekohtade hõivamises.

Väiksem grupp pärast poegimist vähendab konkurentsi

On tavapärane, et üsna varsti pärast poegimist aetakse lehm suurde grupisulgu. Loomagrupi koosseisu muutmine toob aqa alati kaasa teiste grupiliikmete agressiivse käitumise uue looma suhtes, mis märkimisväärselt pärsib uuel loomal söömust ja lamamisaega. Lehmad on uue grupiliikme suhtes agressiivsed, sest sel moel määratakse grupisisene sotsiaalne hierarhia ehk iga looma staatus grupis. Uut looma püütakse pidevalt "ümber paigutada", nügides teda minema nii sööda juurest kui asemelt.

Katseid alustades eeldati, et kuna väiksemas grupis on vähem lehmi, siis pannakse hierarhia kiiremini paika ning uus loom kannatab teiste agressiivsuse tõttu vähem. Pärast loomade regrupeerimist ja 6- ning 24-pealiste rühmade moodustamist vaadeldi loomade käitumist, et välja selgitada, kas väiksemas grupis on väiksem konkurents. Nii nagu arvata võiski, oli väiksemas grupis loomadevahelist agressiivsust vähem kui suures grupis.

Esimesel päeval pärast uue looma grupiga liitumist esines lehma füüsilist tõukamist suures grupis 4 korda sagedamini kui väikses grupis. Söötmiskohalt aga aeti uued loomad ära isegi 4,7 korda sagedamini kui väikeses grupis, mis tähendab, et vaatamata samale asustustihedusele oli suures grupis uutel loomadel sööda juurde pääseda oluliselt keerulisem. Seetõttu üritasid nad sagedamini ise teisi loomi sööda juurest ära tõugata.

Söödale keerulisema juurdepääsu ja sagedase segamise tõttu oli suures grupis esimesel päeval söötmiskoha külastusi looma kohta 40% rohkem kui väikeses grupis, mis tähendab, et loomadel ei olnud võimalik piisavalt kaua püsida segamatult söötmiskohal.

Kirjeldatud uuringus aeti loomad uude aedikusse hommikul nende tavapärasel söötmisajal, kuid ilma söötmata. Näljaste loomade uude aedikusse ajamine võib olla põhjuseks, mis sunnib grupiga liitunuid sööda juurde pääsemiseks rohkem pingutama ning seetõttu on grupis agressiivsuse tase kõrgem. Selle asemel soovitavad uurimistöö tegijad ajada loomad uue grupi juurde alles pärast seda, kui nad on saanud oma tavapärasel ajal rahulikult toituda.

Lehmad vajavad uue aedikuga harjumiseks aega

Sõltumata grupi suurusest oli uute loomade toitumis- ja lamamisaeg kõige madalam uude aedikusse ajamise päeval. Mõlemas grupis tõusis loomade söömus esimesest kuni kolmanda päevani ~20%. Lisaks oli korraga omastatav söödakogus suurim just esimesel päeval, sest suurema konkurentsi tõttu üritasid loomad piiratud ajaga sisse ahmida võimalikult palju sööta. Ka oli loomade lamamisaeg sõltumata grupi suurusest esimesel päeval üle 30% väiksem kui järgnevatel päevadel – esimesel päeval lamasid loomad keskmiselt 7 tundi, teisel 10,5 ja kolmandal 11,1 tundi. 

Vähenenud söömus ja lamamisaeg pärast äsjapoeginute uude grupisulgu ajamist näitavad ilmekalt, kui tähtis on uuele loomale tagada mugav juurdepääs söödale ja puhkekohale. Seega tuleks igal juhul vältida äsjapoeginute aediku üleasustamist ja pigem eelistada asustustihedust alla 1 looma loomakoha kohta. Kombineerides madalamat asustustihedust väiksema äsjapoeginute grupiga on võimalik parimal moel tagada lehmadele piisav lamamisaeg ja kiirem kohanemine uue olukorraga.

Haiged loomad ei konkureeri tervetega

Enne loomade grupisulgu ajamist hinnati ka nende tervislikku seisundit. Osal loomadest oli esinenud poegimisjärgseid terviseprobleeme (poegimishalvatus, päramiste peetus, subkliiniline ketoos ja metriit). Kui võrreldi varasemate tervisehädadega loomade käitumist tervetega, leiti et sõltumata grupi suurusest sõid nad vähem ja konkureerisid vähem vabade kohtade pärast. Seepärast võiks need pärsitud konkurentsivõimega loomad paigutada kiiremaks taastumiseks pigem väga väiksesse gruppi või individuaalsesse aedikusse.

Looge äsjapoeginutele sobivad tingimused

Uurimistöö tulemused näitavad ilmekalt, kui oluline on äsjapoeginud loomadele sünnitusest taastumiseks sobiv keskkond. Lehm on hiljuti läbinud kurnava sünnitusprotsessi ja püüab kohaneda uue sotsiaalse keskkonnaga, mis võib vägagi negatiivselt mõjutada tema soovi toituda ja puhata. Väiksem äsjapoeginute grupp on üks võimalus, kuidas parandada loomade heaolu, pakkudes neile enne suure grupiga liitumist kohanemiseks sobivaid tingimusi.

 

Infolehe koostamisel on kasutatud internetiajakirjas Progressive Dairyman avaldatud materjale


Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS
Rg-kood 12760791
F. Tuglase 12, Tartu linn, 50094, Eesti
Oleme avatud
E-R 8.00-16.30
EPJ Facebookis
Tel 738 7700
 
epj@epj.ee

EPJ serverisse sisselogimine

Kasutaja nimi
Salasõna


mobiilID   Sisene Mobiil ID-ga
Isikukood:
GSM number:

Smart-ID
  • Isikukood (xxxxxxxxxxx)