Õige söötmine vähendab sõrahaiguste tekkimise ohtu

Jalgade probleemid on üks peamisi loomade enneaegset praakimist ja piimatoodangu langust põhjustavaid tegureid. Jõudluskontrolli Keskuse andmetel prakeeriti 2002. aastal Eestis jalgade haigustest tingituna 11,5 % lehmadest.

Sõrgade ja jalgade probleemid võivad olla tingitud väga mitmetest põhjustest. Nende vältimiseks tuleb pöörata tähelepanu nii loomade söötmisele ja ainevahetusele kui ka loomade pidamisele.

Söötmine ja ainevahetus. On teada, et laminiit ehk sõranahapõletik ja teised sõrahaigused on seotud atsidoosiga. Atsidoos tekib kui lehma vatsast imendub verre liiga palju happeid ja seetõttu vere pH langeb ehk veri muutub happelisemaks. Happeline veri aga ei suuda siduda piisavas koguses hapnikku. Kuna lehma sõrad on tema vereringet arvestades kaugeimad punktid, ei saa nad piisavalt hapnikurikast verd. Väikesed veresooned, mis varustavad sarvainet moodustavat kudet, kannatavad seeläbi kõige enam ja tulemuseks on looma jalgade tursumine. Tursumine omakorda suurendab survet sõraseintele ja varbaluudele. Selline surve põhjustab loomale valu. Tulemuseks võivad olla verejooksud ja haavandid, mis on laminiidi tunnused.

Laminiidile võivad vihjata:

• Lehmad tipivad kõndides
• Lehmadel on seistes jalad koos või risti
• Sõrgade vahel ja taldade all tekivad verejooksud ja haavandid
• Sõrad muutuvad madalaks ja vajuvad laiali

Äge atsidoos kaasneb vatsa pH langemisega alla 5,0. Selliseid olukordi tihti ei esine. Küll on aga sagedane subkliiniline atsidoos (pH<5,8), mis kõrgetoodangulistel loomadel võib esineda mõni tund päevas.

Vatsa pH kõikumise vähendamine parandab looma kuivaine söömust, vatsa mikrofloora koostist ja seeläbi alaneb ka atsidoosirisk. Oluline on jälgida subkliinilistele atsidoosidele viitavaid märke. Need peaks olema nähtavad juba enne laminiidi ilmnemist.

• Loomade toodang ja söögiisu kõiguvad päeviti
• Loomade väljaheited on kord liiga vedelad, kord liiga tahked
• Loomad ei mäletse
• Loomad on loiud
• Piima rasvasisaldus langeb
• Loomad kõhnuvad kiiresti

 Et vältida atsidoosi on ratsioonide koostamisel oluline jälgida:

• Ratsioon ei tohiks sisaldada rohkem kui 40% kergesti seeduvaid süsivesikuid (tärklis, suhkur)
• Ratsioon peaks sisaldama 1,6% kaaliumit
• Ratsiooni magneesiumi ja kaaliumi suhe peaks olema 4/1
• Jõusööta või jahu ei tohiks korraga sööta rohkem kui 4,5 kg
• Söödas peaks olema vähemalt 15% mitte lühemat kui 4 cm pikkust hekslit
• Koresööta tuleks sööta enne jahu või jõusööta (kui ei kasutata mikserit)
• Koresööt või mikseri segasööt peaks olema loomadele kättesaadav pidevalt

 Kui söötmisest on möödas 1-2 tundi, peaks 50-60% loomadest mäletsema.

Sõrahaigused ja loomade pidamistingimused. Laminiit on lisaks söötmisele tihedalt seotud ka loomade pidamistingimustega.

Liikumine. Liikumine parandab sõra vereringet. Kui loom pidevalt seisab, voolab veri sõrga, sõra vererõhk tõuseb ja väheneb sõrga moodustavate kudede varustatus hapniku ja toitainetega.

Loomade heaolu. Kui looma ase pole mugav, siis ta seisab, mitte aga ei lama. Lamades mäletsevad aga lehmad meelsamini. Kui 10-15% loomadest paar tundi peale söötmist ikka veel seisavd, võib põhjuseks olla neile ebamugav- liiga lühike, allapanuta ja kõva, kõrge astmega (üle 25 cm) ase. Vabapidamislaudas võib põhjuseks olla liiga vähe lamamiskohti. 

Kui loomad seisavad pidevalt märjal pinnal, muutuvad sõrad pehmeks. Märg betoon kulutab aga sõrgasid 85% kiiremini kui kuiv betoon. Tulemuseks võib olla ebaühtlaselt kasvanud sõrgade veelgi suurema erinevuse tekkimine ja looma keharaskuse ebaühtlasem jaotumine tema jalgadele.

Sõrgade värkimine. Regulaarne värkimine vähendab oluliselt laminiidi tekkimise ohtu, sest ebaühtlaselt kasvanud sõrgade või liiga pikaks kasvanud sõrgade lõikamine vähendab survet sõrgadele.

Artiklis on kasutatud New Yorgi F.A.R.M.E. Instituudis koostatud materjale.