Jõudluskontrolli areng seakasvatuses 1977-2000

Kui veistel algas jõudluskontrolli arvutiseerimine 60.-ndatel aastatel, siis sigade jõudluskontrolli andmed jõudsid arvutisse alles 1983.-ndal aastal.

Idee sigade jõudluskontrolli tegemiseks arvuti abil tuli Hillar Vallnerilt (ELVI EKB andmetöötlusosakond (asutati 1977)) ja eestvedajateks olid Aino Luurmees (Põllumaj. Minist.), Linda Lember (Andmetöötlus osakond) ja Mari Sülla (ESV Tõulava).

Alustati (Linda Lember) sigade andmete arvutisse sisestamise, kontrollimise ja failidena säilitamise programmide kirjutamist 1982 a. lõpus, mis olid analoogsed veiste failidega. Järgnes jõudluskontrolli trükiste, analüüside ja koondite programmeerimine (Mae Uri ühines 1983 a. lõpus). Esimesed seafarmid tulid oma andmetega arvutisse 1983 - 1984.a. (Saverna, Laeva, Avangard, Põlva).

Suurem andmefailide ja programmisüsteemi korrigeerimine (Mae Uri) toimus 1993.a. seoses sigade uue boniteerimisjuhendi väljatöötamisega ja kasutuselevõtuga(Põllumaj. Minist., Mae Uri) (mis omandas seaduse jõu alles pärast ilmumist Riigi Teataja Lisas 17.aprill, 1996, Nr. 36-38).

Aastal 1992 oli lisandunud Jõudluskontrolli Keskuse (asutati 01.06.1993) klientideks suur arv farme ja 1994.a.-ks olid JKK klientideks eesti suurt valget tõugu (ESV) sigade 39 aretusfarmi, 3 tootmisfarmi ja eesti peekoni (EP) tõugu sigade 1 aretusfarm (Estonia). 1994-s aasta oli murranguline ka selle poolest, et alates mai kuust hakkasid konsulendid kasutama PIGLOG – 105 aparaate sigade karjatestil – seega saadi JKK-sse usaldusväärsemaid andmeid (programmeeris, kandis üle, analüüsis Mae Uri). Kuid testiti vähe ja ainult paremaid sigu.

Seisuga 01.01.1996.a. analüüsiti aretusfarmides olevate 5377 emise ja 345 kuldi ning tootmisfarmides 626 emise ja 27 kuldi näitajaid, millest oli ESV tõugu sigade 35 aretusfarmi ja EP tõugu sigade 6 aretusfarmi (kokku 7290 aastaemist dets.’95 seisuga). 1995 aastal ilmus Eesti Jõudluskontrolli aastaraamat kaasaegsel kujul jätkamaks karjakontrolli aastaraamatute traditsiooni, kus olid veiste ja sigade 1993 ja 1994.-nda aasta kokkuvõtted ja analüüsid (Mae Uri). Arvutusi tehti suurel arvutil (EC – 1035) ja osa töid ka juba personaalarvutitel, nagu näiteks mõõturi PIGLOG – 105 (tailiha % elusal seal) andmete sisestus ja Rakvere Lihakombinaadis tapetud seal määratud tailiha % (FOM abil), mida edastati modemiga JKK PC-le (Mae Uri). (See toimus 1995 – 1997 kuni Rakvere LK erastamiseni). Kuna aastatel 1994-96 esines majandamisraskusi ning osa karju võitles ainult selle nimel, et ellu jääda (arenemisest polnud juttugi), siis seda kirjeldavad ka väga selgesti aastaraamatus toodud sigade näitajad (100 kg saavutamise vanus, emistel poegimisvahe pikkus jne.). Tänu söötmise normaliseerumisele ja karjatesti järjekindlale tegemisele tuldi sellest madalseisust jälle välja. Kuna tailiha % oli lihtne jälgida PIGLOG – 105 abil, siis täheldati juba siis selle pidevat tõusu 1995.-ndal aastal oli plaan viia kogu töö personaalarvutitele, kuid ei olnud veel selgust, et kas luua süsteem FoxPro või ORACLE vahenditega.

Aprill 1997 oli juba selge, et andmebaasiks valitakse ORACLE süsteem (arvati, et see on kõige infosäilitamiskindlam). 1997.-nda a. lõpuks olid JKK-s andmed EP-tõugu 9 karja (48 kulti, 941 emist) ja ESV-tõugu 28 karja (215 kulti , 3547 emist) kohta. Lisaks kasutas meie teenust 3 nuumakarja 573 emisega, kelle andmeid analüüsiti eraldi. Seega 1997.-ndaks aastaks oli loodud funktsioneeriv süsteem, kuid puudus ühtne ja terviklik koostöö süsteemi üksikute osade vahel.

1997.-nda aasta alguses toimus murranguline pööre, kui käivitus Phare programmi raames projekt ”Sealiha tootmise parandamine Eestis”, mille eesmärgiks oli eelkõige Pärnu ja Viljandi maakondades läga utiliseerimine ja sealiha tootmise arendamine (EKSEKO ja Pärnu regioonis). Ootamatult, 1998.-nda aasta alguses tehti see projekt ümber, sest vahepeal oli EKSEKO läinud erakätesse ja EL Komisjon katkestas toetusprogrammi EKSEKOle. Märtsis 1998 tehti projekt ümber. Projekti tuli oluline punkt: “Sigade aretuse ja sealiha kvaliteedi parendamine”. Hakati propageerima sigade ristamist, koostati konkreetne ristandaretusprogramm (Aretusühistus) ja sellele vastavalt kujundati ka vajalik uus jõudlusandmete registreerimise (programmeeriti PRIK-is okt.1997 – veebr.1999, juurutamine alates aprill 1998) ja andmetöötlussüsteem ESAS (Eesti Sigade Andmetöötluse Süsteem PRIK-is (JKK muutus sept.1998 PRIK-iks) Kalle Pedastsaar, Mae Uri, Ergo Jõepere). Olemasolev sigade andmestik kohandati vastavaks sigade aretuseks ja andmevahetuseks vajalikele tingimustele organisatsioonide vahel, nagu aretusühistud, nõuandeteenistused, tapamajad ja seemendusjaamad. ESAS võimaldab koguda andmeid kahel tasandil: 1) ettevõtte tasandil (farmid, katsejaamad, seemendusjaamad jne.); 2) tsentraalsel tasandil (PRIK). Igal tasandil oli vaja riist- ja tarkvara, siis Phare programmi raames saime seakasvatus ettevõtetesse BHZP-s loodud arvuti programmi Db-Planer, mis on mõeldud eeskätt seakarja majandusprogrammiks, kuid see on olulisemaid lülisid andmehõives.

Db-Planerit hakati tõlkima juunis, 1997.a. (Maret Rätsep). Oktoober, november samal aastal toimus db-Planeri katsetamine konkreetsete farmide peal (Merle Kruus ja Maret Rätsep) ning jooksvalt toimusid ka kasutajatele koolituste korraldamised. Mais 1998 algas db-Planeri rakendamine, mis oli küllaltki aega ja vaevanõudev töö (Külli Kersten, Merle Kruus, Maret Rätsep, Mae Uri, Linda Lember). Alates oktoobrist 1998 koguti juba 15 farmi andmeid db-Planeri abil ja juba novembris 1998 hakati farmiandmeid koguma ainult db-Planeri abil. Seoses db-Planeri ilmumisega tulid jõudluskontrolli ka muutused. Tuli nõue hinnata kõigi aretuses olevate emiste (remontemade) järglasi karjatestil. See pole veel siiamaani täielikult õnnestunud, kuna Eestis toimis 1997-nda a-ni täistsükliga seafarmiskeem. Augustis 1998 valiti välja nukleusfarmid, mis hakkavad tegelema puhasaretusega. Karjatestil kasutatakse endiselt PIGLOG -105 aparaati pekipaksuse ja lihassilma läbimõõdu mõõtmiseks, registreeritakse loomade mass, nisade arv (sh. ka kraaternisade arv) ning uuendusena antakse ka välimikule lineaarne hinnang viie palli süsteemis. Karjateste viivad endiselt läbi aretusühistu konsulendid. Igakuiselt hakkasid ettevõtted saatma PRIK-le db-Planerist andmeid farmides toimunud sündmuste kohta, mis registreeriti tsentraalsesse andmebaasi (Mae Uri). PRIK sigade andmebaas on seostatud ORACLE-tabelite kogum, kuhu registreeritakse sead, kelle kohta on teada individuaalnumber e. kõrvamärk, sünnikoht ja sünniaeg koos meile usaldatud põlvnemis-, test- ja jõudlusandmetega. Kui noorseal veel kõrvamärki pole, siis on andmebaasi kandmise aluseks tätoveeringu number (ema kõrvamärk/ põrsa järjenumber), sünnikoht ja sünniaeg. Tätoveeringu numbriga seoses oli palju nurinat loomapidajate poolt, kes olid harjunud senise pesakonna numbriga, kuid mis ei oma tsentraalses andmetöötluses mingit tähendust. Antud momendil on tätoveeringu numbrite kasutamine aretusfarmides kohustuslik.

Samas hakati arendama ka aretusväärtuste hindamist vastavalt võimalikele erinevatele aretuseesmärkidele ning püstitati kondikava rutiinseks automaatseks andmehõiveks. Loomade geneetiliseks hindamiseks hakati kasutama PEST programmi, kus hinnatakse kõikide karjade loomi ühiselt BLUP (Parim Lineaarne Moonutusteta-tendentsi vaba Hinnang) meetodil. Sigade aretusväärtuste perioodilise hindamisega alustasime oktoobris, 1999.a (Mart Uba, Merle Kruus). Kuigi oli tehtud piisavalt eeltööd, oli siiski palju probleeme aretusväärtuste saamisega loomaomaniku db-Planerisse. Loomaomaniku jaoks oli see ka huvitav periood, sest alles nüüd oli esimest korda võimalik hinnata kõiki sigu geneetilistel alustel teiste karjade loomadega võrreldes. Siiski oli tunda palju ebakindlust aretusväärtuste kasutamisel karja valikul. Nüüd on sellest jupp aega möödas ja oleme teinud kokkuvõtteid ning jõudnud järelduseni, et pärast aretusväärtuste ilmumist hakkas kohe järsku paranema ka aktiivsete loomade geneetiline tase. Enamus aretajaid on jõudnud arusaamisele, et edasi viib vaid sihikindel valik ja et täna tehtud õiged otsused aitavad meil homme hästi hakkama saada.

Alates 2000.a. algusest on edastatud e-mailiga Kehtna Katsejaamas kontrollnuuma lõpetanud sigade nuuma- ja lihajõudluse andmeid Excel failidena, mis kontrollitakse ja viiakse andmebaasi (programmeeris Mae Uri). Seega on meil ka juba info Kehtnas ajavahemikus jaanuar 1999 kuni oktoober 2001 katse lõpetanud sigade kohta. Kehtnas on tehtud ka varasematel aegadel nuumakatseid, kuid neid me ei saa oma andmebaasis registreerida, kuna eelmiste loomade kohta puudub info nende tätoveeringu numbrite kohta ja nii me ei saa täpselt tuvastada nende loomade põlvnemist.

20.juulil 2000 kasvas PRIK-st välja uus asutus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), mille ülesandeks on ka põllumajandusega seotud riiklike registrite ja andmekogude (näiteks loomade register) pidamine ning registriandmete töötlemine ja analüüsimine ning korraldab riiklike põllumajanduse ning maaelu arengu toetuste andmist ning Euroopa Liidu SAPARD programmi toetuste administreerimist. See tõi kaasa palju segadust loomaomanike seas.

Novembris 2000 tegid jõudluskontrolli 32 aretusfarmi (6606 emist) ja 25 tootmisfarmi (3384 emist). Nendest db-Planeri omanikud on 46 farmi (29A + 17T) ja 11farmi kasutavad PRIK db-Planeri teenust. Sigade andmebaasis oli seni registreeritud 57845 siga ja nendest aktiivseid emiseid ja kulte on vastavalt 21852 ja 1028, farmitestil oli testitud 21531 looma (andmete seis 29.11.2000).

Juunis 2000 valmis ka seakasvatajatele suunatud kodulehekülg (Merle Kruus), kus on pidevalt nähtaval seemendusjaamades olevate kultide ajakohased aretusväärtused, näpunäiteid db-Planeri kasutamiseks, KSJ kultide efektiivsus ja KSJ kultide testitud järglaste keskmised testiandmed.

2000 aasta lõpuks valmis ka vahend aretusühistule, mille abil nad saavad tükkida tõu- ja põlvnemistunnistusi (Merle Kruus) loomaomanikele otse andmebaasist.
29.jaanuaril 2001 toimus PRIK reorganiseerinine Jõudluskontrolli Keskuseks.
2001 aasa alguses avanes ka võimalus teha koduleheküljelt otsepäringuid (Merle Kruus) JKK andmebaasi end kasutajaks registreerinud loomaomanikel. Nagu näiteks: Paaride valik, mida tuntakse ka “sigade kosjakontori” nime all, kus välistatakse sigade omavahelist sugulust ja arvestatakse ka J_SAV-d. Emiste ja kultide sugulaste päring aga annab ülevaate, kes kelle sugulane on, sest tihtilugu on nimede järgi juba võimatu loomade omavahelist sugulust jälgida. Emiste nimekiri on võimalus järjestada oma farmi emiseid viljakuse või muude antud päringus toodud näitajate järgi. See on ka hea koht ülevaate saamiseks emisekarjast, tuues välja äärmuslikke näitajaid. Hinnang ümberindlustele annab ülevaate farmis toimunud seemendustele nii üldiselt kui ka kultide lõikes.

Viimased aastad on olnud väga tähtsad nii sigade jõudluskontrolli kui ka kogu aretuse seisukohalt, on:

1. loodud korralik andmebaas (JKK)
2. olemas toimiv jõudluskontroll (loomakasvataja)
3. loodud aretusprogramm (aretusühistu)
4. toimub sigade geneetiline hindamine (JKK)

Sigade jõudluskontrolli edasine areng peab toimuma koostöös Eesti Tõusigade Aretusühistuga lähtudes ristandsigade aretusprogrammist "MARMORLIHA".

Selle raames tuleks:

1. selgelt piiritleda aretuspopulatsioonid ja sigade geneetiline tuumik nii farmides kui ka JKK andmebaasis aluseks võttes aretusühistu ja farmidevahelise koostöölepingu tulenevalt aretusprogrammist;
2. muuta sigade valiku ja jõudluskontrolli andmete kasutamise süsteem geneetilist tuumikut omavate farmeritega efektiivsemaks ja üle minna aretusprogrammist tulenevatele nõuetele sigade kunstliku seemendamise ja noorsigade testimise osas;
3. analüüside koostamine ja info edastamine aretusühistule peab hakkama toimuma vastavalt aretusühistu ja JKK vahelisele lepingule.
   Analüüsid koostada põhimõttel, mis annavad võimaluse kasutada geneetilist variatsiooni aretusedu saavutamiseks.
4. Info levitamise süsteem viia üle elektroonilisele andmete edastamisele ja sellest tulenevalt korraldada infokasutajate väljaõpe, korraldada teabepäevi sigade geneetilise hindamise ja aretusväärtuse alusel sigade valiku küsimustes.
5. Sigade geneetilisel hindamisel kasutatavate jõudlusandmete kogumise süsteemi muutmine eesmärgiga saada objektiivsemat hinnangut. Põhirõhk asetada geneetilisse tuumikusse kuuluvate emiste kunstlikule seemendamisele ja nende järglaste massilisele testimisele.
6. Lisada sigade geneetilise hindamise süsteemi aretusprogrammi "Marmorliha" raames kontrollkatsejaamas hinnatud sigade nuuma- ja lihajõudluse näitajad.
7. Lisada sigade geneetilise hindamise süsteemi koostöös aretusühistuga lihatööstustes mõõdetavad lihakehaandmed.

Jõudluskontrollisüsteem peaks jätkama sõltumatu, erapooletu ja iseseisva juriidilise isikuna.

Merle Kruus
17. august 2001