Sigade jõudluskontrolli areng aastatel 2000–2006

2000. aasta

Aasta alguses alustati sigade lihaomaduste geneetilist hindamist. Hinnatavateks tunnusteks olid peki paksus, seljalihase läbimõõt ja ööpäevane juurdekasv. Hindamisse võeti eesti suurt valget ja eesti maatõugu sigade ning nende ristandite andmed. Eeltöö ja esimesed katsehindamised toimusid 1999. aastal. Hindamist hakati regulaarselt läbi viima üks kord nädalas. Geneetilise hindamise tulemusi hakati farmidele edastama spetsiaalselt koostatud aretusväärtuste failidega, mida sai importida jõudlusandmete kogumise programmi db-Planer. Oktoobrist alates hakati iga hindamise järgselt JKK koduleheküljel avaldama seemendusjaama kultide üldaretusväärtuse indekseid ja osaaretusväärtusi.

Programmeeriti seakasvatajale mõeldud internetipõhine paaridevaliku programm vältimaks suguluspaaritust kolme põlvkonna vältel. Lisaks suguluse jälgimisele annab paaridevaliku programm ülevaate ka sigade geneetilise hindamise tulemustest.

Jõudluskontrollis oli aasta lõpus 53 farmi.

2001. aasta

Sigade jõudluskontrolli süsteemi edasise arengu määras vajadus võtta kasutusele uus tarkvaraprogramm jõudlusandmete kogumiseks. Seni kasutatav db-Planer on programmeeritud DOS süsteemis ja selle programmi kasutamine kaasaegsetes uutes arvutites oli muutumas võimatuks. Probleem edastati JKK juhtkonnale 2001. aasta mais. Sama aasta septembris käivitati projekt “Sigade jõudlusandmete kogumise programmi uuendamine”. Projekti juhiks sai Merle Kruus. Juhtrühma kuulus JKK direktor Toomas Murulo ja Kalle Pedastsaar. Toomas Murulo asemel võttis tema töö üle Kaivo Ilves. Kaasati inimesi JKKst, ETSAÜst ja farmidest. JKKst oli meeskonnas Ergo Jõepere, Aivar Annamaa, Mae Uri ja Külli Kersten. ETSAÜst kuulusid meeskonda Maret Rätsep ja Aino Aringo. Farmipoolsete esindajatena olid meeskonnas Anne Lilleorg ja Aare Mölder. Programmi testimise faasis liitus meeskonnaga Vaike Konga JKKst. Projekti esimeses osas kirjutati 211 lehekülje pikkune süsteemanalüüs, mis valmis aasta lõpuks. See oli dokument, mille alusel hakkas toimuma edaspidine programmeerimine.

2001. aastal töötati välja metoodika eesti suurt valget tõugu ja eesti maatõugu sigade ja nende ristandite viljakuse geneetiliseks hindamiseks. Samal aastal ka alustati sigade viljakuse geneetilise hindamisega.

Jõudluskontrollis oli aasta lõpus 58 farmi.

2002. aasta

2002. a. jaanuaris otsustati uue jõudlusandmete kogumise programmi tegemisel kasutada Borland Delphi vahendeid. Programm sai nimeks Possu. Otsustati ka, et uuest programmist hakatakse andmeid kandma SQLi põhisesse andmebaasi. Osteti vastav vahend ja alustati tööga. Possu programmeerijaks sai Aivar Annamaa, andmebaasi osa programmeerijaks Mae Uri. Samal aastal valmis programmi prototüüp ja hakati valmistuma programmi testimiseks.

2002. a. muretses ETSAÜ Maret Rätsepa eestvedamisel uue ultraheli aparaadi ScanStar, millega hakati hindama sigade lihakehasid lihatööstustes. Andmeid otsustati hakata koguma JKK andmebaasi. Vajaliku internetipõhise töövahendi programmeeris Mae Uri. Lihakeha hindamistulemusi ja liha kvaliteedi näitajaid hakkas ETSAÜ sisestama JKK andmebaasi alates 17.06.2002.a.

Jõudluskontrollis oli aasta lõpus 16423 siga 58 farmis.

2003. aasta

2003. aastal Possu programmi põhifunktsionaalsus juba töötas. Pidevalt toimus programmi testimine ja leitud ebatäpsuste kõrvaldamine. Pikki vaidlusi tekitas süsteemi jaoks parima identifikaatorite süsteemi leidmine. See on unikaalne identifikaator sea tundmiseks Possus. Kasutajale on see programmis genereeritav identifikaator nähtamatu. Aasta lõpus testiti seemendus-, poegimis- ja võõrutusandmete sisestamist, tööplaanide printimist ning uute loomade karja võtmist.

2003. a. võeti erilise vaatluse alla andmete kvaliteet ja hakati intensiivselt tegelema ebaloogiliste jõudlusandmetega andmebaasis. Avastatud ebatäpsusi hakati edastama farmi spetsialistidele ja aretusühistu konsulentidele JKK kodulehekülje kaudu. Seni toimus vigade edastamine farmi spetsialistile kirjalikult. Interneti kaudu hakati edastama infot sea ebaloogilise tõu, kahtlase sünniaja, kahtlase isa ja kontrollimata kuldi kasutamise kohta. Kodulehel hakkasid kajastuma trükised "Tõugude mittevastavus andmebaasis", "Isade mittevastavus andmebaasis", "Seemenduskult kontrollimata", "Kahtlane sünnipäev".

Aasta jooksul valmis “Sigade jõudluskontrolli käsiraamat”. Selle alusel hakati koolitama jõudlusandmete kogujaid. Ülevaate omamiseks hakati JKK andmebaasi sisestama vajalikke andmeid jõudlusandmete koguja kohta (tunnistuse number, atesteerimise aeg, tunnistuse kehtivus). Vastav töövahend valmis 18.12.2003.

2003. aastal programmeeris Mae Uri sigade põlvnemisandmete täiendamise vahendi. Eelkõige oli seda vaja importkultide põlvnemisandmete täiendamiseks, sest db-Planerisse oli võimalik kanda ainult looma enda andmed, aga Eesti seakasvataja soovis näha sugupuud kolme põlvkonna ulatuses. Uus vahend oli vajalik eelkõige importkultide põlvnemisandmete täiendamiseks. Uue töövahendi kaudu oli andmebaasi võimalik sisestada looma vanemate ja vanavanemate numbrid, sünniajad ja sünnikohad juhul, kui need olid põlvnemistunnistusel olemas.

2003. aastal hakati JKK kodulehel kajastama päevakohast statistikat andmebaasis olevate tõugude ja sigade arvu kohta.

Suurema projektina töötati välja pieträäni tõugu sigade geneetilise hindamise metoodika.

Jõudluskontrollis oli aasta lõpus 16016 siga 54 farmist.

2004. aasta

Aasta algul tehti viimased ettevalmistused pieträäni tõugu sigade geneetiliseks hindamiseks. Regulaarseid hindamisi hakati läbi viima alates 25. märtsist.

Samas jätkus töö uue jõudlusandmete kogumise programmiga Possu. Jaanuaris viidi esimene keskuse teenust kasutav farm db-Planerilt üle Possule. Selleks farmiks oli AS Adavere Agro. See etapp oli väga vajalik programmi praktiliseks testimiseks. Aprillis oli võimalik saada Posusse juba aretusväärtuste failid ja veateated. Selleks ajaks lõppes ka Possu programmi ja JKK andmebaasi vahelise andmevahetuse programmeerimise etapp ja 22. aprillil kanti esimesed andmed Possust Oracle andmebaasi. Juunis alustati Possusse statistiliste analüüside ja erinevate päringute koostamist. Septembris avanes uues programmis võimalus anda loomadele hinnang karjatestiandmete ja aretusväärtuste alusel. Oktoobris toimus kogu meeskonna koosolek, millega anti põhjalik ülevaade toimunust ja seati lõplik tähtaeg projekti lõpetamiseks.

Lisaks farmidele mõeldud Possu programmi arendamisele programmeeriti ka seemendusjaama töö lihtsustamiseks programm, mis võeti kasutusele 20. juunil. Seemendusjaama Possu funktsioonid võimaldasid koguda ja analüüsida infot kultide põlvnemise, sperma kogumise ja käitlemise kohta seemendusjaamas ning muuta andmevahetuse seemendusjaama ja JKK andmebaasi vahel kiireks ja mugavaks.

Possu programm tõi võrreldes db-Planeriga kaasa mitmeid erinevusi, mis on Eesti seakasvatajale vajalikud. Need on:

• programm on eestikeelne;
• sea identifitseerimiseks kasutatakse registrinumbrit, mis koosneb sea sünnifarmi koodist, individuaalnumbrist ja sünniaasta kahest viimasest numbrist;
• programmi on võimalik sisestada pesakonnanumbreid;
• võimalus näha looma sugupuud kolme põlvkonna ulatuses;
• võimalus sisestada ravimise ja vaktsineerimise andmeid;
• elusloomade müügiandmeid on võimalik elektrooniliselt edastada ühe farmi Possust teise farmi programmi k.a seemendusjaama Possusse;
• farmikoodid saab ühtlustada PRIA ehitiste koodidega;
• andmete seeriasisestuse võimalus (seemendus, vaktsineerimine, võõrutus);
• seakasvatajatel avanes võimalus võrrelda oma sigu Soomes kasutatava T-indeksiga, sest vastav indeks on nüüd ka Possu programmis.

Aasta jooksul viidi kõik keskuse teenuse farmid üle db-Planerilt Possule. Programmi esmastestijaks farmidest sai Valjala SKOÜ 5. augustil. Samal aastal sai eelpoolnimetatud firma ka arendusmeelseima kliendi nimetuse ja mälestuseks JKK kellukese.

2004. aasta oli väga edukas sigade jõudluskontrolli süsteemi arendamises. Seetõttu koostati paralleelselt süsteemi arendamisega mitmed juhendid (Possu kasutamise juhend, Possus kasutatavad lühendid, Possu tööplaanide kasutamise juhend, Seemendusjaama Possu kasutamise juhend) Toimus ka veebitrükiste kaasajastamine. Trükised muudeti dünaamiliseks, mis tähendab seda, et need peegeldavad andmebaasi infot antud ajahetkel. Teiseks põhiliseks uuenduseks oli mitmete veebitrükiste süvitsi vaatamise võimaluse loomine – emiste ja kultide sugulased, karjas kasutatud kuldid, hinnang ümberindlusele.

Aasta esimesel poolel viidi läbi põhjalik andmete analüüs, mille tulemusena otsustati alates 10. juunist hakata sigade ööpäevast juurdekasvu, pekipaksust ja lihassilma läbimõõtu korrigeerima senise 90 kg asemel 100 kg-le.

2004. aastal hakkas regulaarselt kord kvartalis ilmuma infoleht “JKK Sõnumid”.

Jõudluskontrollis oli aasta lõpus 16935 siga 55 farmis.

2005. aasta

2005. aastal toimus lõplik üleminek db-Planerilt Possu programmile. Endised db-Planeri kasutajad ei pidanud Possu programmi ostma. Vana asendati lihtsalt uuega. Seni kogutud jõudlusandmed kanti automaatselt üle Possu programmi. Uue programmi esmaseks tutvustamiseks korraldas JKK kokku seitse grupikoolitust. Esimene koolitus viiele esimesele farmile toimus 18.03.2005. Sellesse gruppi valisime farmid, kellel db-Planer tekitas kõige suuremaid probleeme. Viimane grupikoolitus Possu kasutajatele toimus 28.10.2005. Viimane farm läks db-Planerilt üle Possule 15.11.2005. Iga grupikoolituse järgselt täiendasime programmi uute kasutajate ettepanekutega. Seega anti igale kasutajale võimalus teha oma ettepanekuid programmi muutmiseks võimalikult otstarbekaks ja praktiliseks.

Paralleelselt Possu programmiga arendati pidevalt ka Possu portaali - oluline info- ja andmevahetuse koht farmi ja JKK vahel. Märtsiks avanes võimalus Possu portaali kaudu andmevahetuseks ja programmi uuendamiseks. Portaali saabunud andmed kanti algul andmebaasi käsitsi, hiljem muudeti see tegevus automaatseks. Samuti hakkasid Possu portaalis kajastuma farmist saabunud andmete ebatäpsused, mida kuvati andmetöötlusosakonna spetsialistile. Uus võimalus andis võimaluse kiiresti edastada farmi spetsialistile ebatäpsed andmed kontrollimiseks ja parandamiseks.

Väga oluliseks täienduseks ebatäpsuste vältimiseks oli müüdud sigade põlvnemisandmete edastamine ostjale elektrooniliselt (flopil, mälupulgal, e-mailiga) sea müüjalt sea ostjale. Põlvnemisandmed ühe farmi Possust teise hakkasid liikuma müügifailidega 29.06.2005. Loomade liikumist hakati kajastama ka JKK andmebaasis. Possu programmi kasutusele võtmisega ühtlustusid jõudluskontrollis olevate farmide koodid ja ehitise koodidega PRIAs, k.a tapamajade koodid. Augustis täiendati programmi võimalusega jagada oma karjas asuvat seemenduskulti. See oli oluline täiendus nendele omanikele, kellel oli mitu seafarmi, kus kasutati ühiseid kulte.

Müüdi esimene Possu programm uuele jõudluskontrolli alustajale – Kaavere Agrole.

Jõudluskontrollis oli aasta lõpus 16752 siga 44 farmis.

2006. aasta

Aasta algusest hakati eesti suurt valget tõugu ja eesti maatõugu sigu ning nende ristandeid hindama uue geneetilise hindamise metoodika alusel. Vastav ettevalmistustöö selleks tehti 2005. aasta jooksul.

Süsteemi jätkuva arendamise tulemusena avanes esmakordselt võimalus trükkida otse andmebaasist automaatselt aasta kokkuvõtted igale farmile personaalselt koos võrdlusega baasaretus- ja aretuskarjade andmetega. Lisaks olid võrdlustrükisel ka Eesti keskmised tulemused. Suurimaks arenduseks 2006. aastal oli Possu 2, mis edastati farmidesse aprillis. Olulisemad muudatused Possu 1-ga olid:

• farmi ja JKK vaheliseks andmevahetuseks loodi võimalus otse Possu programmist. Eeltingimuseks oli ainult interneti olemasolu Possu programmiga arvutis;
• loodi võimalus ühest farmist teise müüdud sigade andmete elektrooniliseks edastamiseks läbi JKK andmebaasi andmevahetuse protsessi käigus;
• Possu 2-ga töötati välja farmi litsentside süsteem ja rakendati Possu tugiteenuse aastamaks (20% litsentsi maksumusest).

Juulis valmis JKK ja ETSAÜ ühistööna seemendusjaama kultide info dünaamiline avaldamine ETSAÜ koduleheküljel otse JKK andmebaasist. Samuti loodi aretusühistule võimalus lisada seemendusjaama kuldi kaardile kuldi pilt. Suurt tähelepanu pöörati andmete kvaliteedile – vigade avastamine jõudlusandmetes viidi kolmetasandiliseks – ebatäpsusi kontrollitakse Possus, andmebaasi kandmisel ja andmebaasis.

Possu programmi edasiseks arendamiseks valmis juunis süsteemanalüüsi aruanne nuumikute osa programmeerimiseks. Viidi läbi küsitlus, saamaks teada farmi spetsialistide ootusi programmi täiendamise osas.

Aasta lõpus toimus sigade jõudluskontrolli käsiraamatu uuendamine, mis oli vajalik seoses jõudlusandmete kogumise programmi vahetumisega. Samuti viidi farmi spetsialistide hulgas läbi küsitlus Possu programmi kohta, millega JKK sai teada programmi probleemsed kohad ja lisada küsitlusega kogutud ettepanekud programmi.

Jõudluskontrollis oli aasta lõpus 17380 siga 43 farmis.

Aasta jooksul müüdi Possu programm neljale farmile (OÜ Muuga PM, OÜ Ari Kaup, OÜ Paju Talu Kaubandus, OÜ Loyde), kellest kolm alustasid ka jõudluskontrolli.