Sigade jõudluskontrolli tulemused 2025. aastal.

2025. aasta lõpu seisuga oli sigade jõudluskontrollis 22 karja ja 9056 siga. Võrreldes aasta taguse ajaga on sigade arv vähenenud 668 isendi võrra.

Aasta lõpus asus 34,9% (3163) jõudluskontrolli põhikarja sigadest Lääne-Virumaal, 23,7% (2146) Saaremaal ja 13,9% (1258) Harjumaal. Teistes maakondades jäi sigade osakaal alla 7%. Rapla, Põlva, Valga, Hiiu ja Pärnu maakonnas aasta lõpus jõudluskontrollis olevaid sigu ei olnud.

Aastaemiste arv vähenes 800 võrra, mis tähendab, et karjas oli aasta jooksul vähem emiseid kui 2024. aastal. Ühte jõudluskontrolli tegevat farmi tabas sel suvel sigade aafrika katk (SAK), aretuskari hukati, teine farm lõpetas tegevuse. Jõudluskontrolli karjades oli aasta lõpus kõige rohkem ristandsigu (73,4%). Puhtatõulisi sigu oli 25,9% ning teadmata tõuga sigade osakaal moodustas 0,8%. Ristandite osakaal on võrreldes eelmise perioodiga suurenenud 69,4 protsendilt 73,4 protsendini.

Valgete tõugude omavaheline jaotus on püsinud stabiilsena: 60% moodustavad Eesti suurt valget tõugu (Y) ja 40% Eesti maatõugu (L) sead. Djuroki tõugu (D) sigu oli aasta lõpus 99, kellest 45 asusid ETSAÜ seemendusjaamas. Teadmata tõuga sigade osakaal on 2024. aasta seisuga võrreldes vähenenud 0,6 protsendipunkti võrra. Ristandsigadest on kõige rohkem esmese põlvkonna ristandeid: LY (45%) ja YL (29%). Neile järgnevad teise põlvkonna ristandid L*YL (22%).

Emiste ja kultide jagunemine tõu järgi

2025. aasta keskmised jõudlusnäitajad on võrreldes 2024. aastaga paranenud, jätkates eelmiste aastate kasvutrendi. Pesakonnas sündis keskmiselt 15,6 põrsast, kellest elusalt sündis 14,2. Need näitajad suurenesid eelmise aastaga võrreldes vastavalt 0,1 ja 0,2 põrsa võrra.

Viie aastaga on saadud juurde 1,1 elusalt sündinud ja 0,8 võõrutatud põrsast pesakonnas. Vanaemistel sündis pesakonnas keskmiselt 14,4 elusat põrsast, suurenedes aastaga 0,1 võrra, esmapoegijatel oli vastav näitaja 13,1, suurenedes aastaga samuti 0,1 põrsa võrra. Vanaemised said pesakonnas 1,3 elusat põrast rohkem kui nooremised. Imikpõrsaste hukkumine vähenes 0,7 protsendipunti võrra. Pesakonnas võõrutati keskmiselt 12,4 põrsast, mis on 0,2 põrsast rohkem kui 2024. aastal.

Suurima viljakusega karjad olid OÜ-s Viru Peekon, kus pesakonnas sündis keskmiselt 16,2 elusat põrsast ning aastaemise kohta saadi 38,8 elusalt sündinud põrsast.

Emistelt võõrutati enne karjast praakimist keskmiselt 4,4 pesakonda, mis on 0,1 pesakonda vähem kui 2024. aastal. Emikute esmaseemendus toimus keskmiselt kolm päeva varem, kuid esmapoegimine kolm päeva hiljem kui eelmisel aastal. Võrreldes aasta varasemaga on ümberindlemiste arv suurenenud. Sellele vaatamata kasvas aastaemise kohta sündinud põrsaste arv 0,3 võrra ning elusalt sündinud põrsaste arv 0,5 võrra. Aastaemise kohta võõrutati keskmiselt 0,7 põrsast rohkem kui 2024. aastal.

Kõige rohkem põrsaid pesakonna kohta võõrutati OÜ-s Viru Peekon (14,1). Aastaemise kohta võõrutati kõige rohkem põrsaid OÜs Hinnu seafarm (33,8).

Emiste keskmised jõudlusnäitajad

Puhtatõulistest emistest olid suurima viljakusega eesti suurt valget tõugu (Y) emised, kelle pesakonnas sündis keskmiselt 14,3 elusat põrsast. See näitaja vähenes aastaga 0,2 põrsa võrra. Eesti maatõugu (L) emiste pesakonnas sündis keskmiselt 13,3 elusat põrsast, mis on 0,4 põrra enam kui eelmisel aastal.

Ristandite ja djurokite viljakus

• Esimese põlvkonna ristandid (LY ja YL) on olnud reeglina kõige viljakamad.
• LY emiste keskmine viljakus oli 14,8 elusat põrsast pesakonnas, mis on usaldusväärsete andmetega tõugude võrdluses parim tulemus. Võrreldes LY ja YL emiste keskmist viljakust tagasiristamisega saadud emiste omaga, tasub aretuskarja täienduse valikul LY ja YL emiste osakaal hoida karjas võimalikult suurena, et toota nuumsigu.
• Eesti suurt valget tõugu emised olid 2025. aastal keskmiselt 0,1 põrsa võrra viljakamad kui YL emised (14,2).
• Djuroki (D) tõugu emiste keskmine viljakus oli 10,3, paranedes aastaga 0,2 põrsa võrra.

Emise tõu järgi taastootmisnäitajad saate täpsemalt vaadata farmidele saadetud kokkuvõtetes ja aprillis ilmuvas jõudluskontrolli aastaraamatus.

Aasta lõpu seisuga oli karjas keskmiselt 425 emist (sh emikud ja nooremised). Väiksemaid karju on jõudluskontrollis vähe: nii kuni 100 emisega kui ka 101–200 emisega grupis oli vaid üks kari. Eesti suurimad jõudluskontrolli karjad on OÜ Viru Peekon, OÜ Hinnu Seafarm ja OÜ Vinimex.

Juba kuus aastat järjest on parimad tulemused suurtes, üle 500 emisega karjades. Neis suurtes karjades sündis 2025 a. pesakonnas keskmiselt 14,8 elusat põrsast ja võõrutati 13,1, ületades Eesti keskmisi tulemusi vastavalt 0,6 ja 0,7 põrsa võrra. Suurtes farmides saadakse emiselt tema eluea jooksul keskmiselt 4,6 pesakonda. Teistes karja suuruse gruppides on 2025. aastal emiseid karjast välja viidud kiiremini kui 2024. aastal. Üldine positiivne trend on see, et poegimise protsent on suurenenud.

Keskmised jõudlusnäitajad erineva suurusega karjades

Kunstlikku seemendust kasutati 99,7% juhtudest, kui seemendusmeetod oli registreeritud. Loomulikku paaritamist rakendati vaid 39 emise puhul, kellest jõudis poegimiseni 86,5%.

Karjatestide tulemused

2025. aasta jooksul testiti kokku 3704 siga, mida on 876 võrra vähem kui 2024. aastal. Sigade keskmine ööpäevane juurdekasv sünnist kuni 100 kg kaalu saavutamiseni oli 589 g, suurenedes aastaga 7,4 g võrra. Keskmine pekipaksus oli 11,1 mm (langus 0,5 mm) ning lihassilma läbimõõt 62,1 mm.

Seljapeki paksus on märgatavalt suurem eesti suurt valget tõugu emikutel (12,4 mm), võrreldes eesti maatõu (10,1 mm) või djuroki tõugu emikutega (9,2 mm). Nooremiste viljakus oli nendel tõugudel vastavalt 12,8 elusat põrsast pesakonnas ja 12,5 ning 10,3. Eesti suurt valget tõugu emised on testimisel paksema seljapekiga ja nooremistena suurema viljakusega. Nuumikute ehk ristandite puhul tuleks arvestada ühe tõu komponendi suurema seljapeki kasvatamise võimega ning sellele vastavalt võimalusel korrigeerida nii söötmist kui ka realiseerimisaega.

Jõudlustulemuste põhjalikum info avaldatakse Eesti jõudluskontrolli aastaraamatus 2025.

Liia Taaler

EPJ andmetöötluse juht