2025. aasta jõudluskontrolli aastakokkuvõtted

2026-02-16 13:44:00

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli ASi (EPJ) andmetel oli jõudluskontrollialuste lehmade 2025. aasta keskmine piimatoodang 11 896 kg. Tõugudest kõrgeima piimatoodanguga oli eesti holstein (12 190 kg), maakondade arvestuses olid suurimad väljalüpsid taaskord Järva- ja Põlvamaal.

Piimaveiste jõudluskontroll

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli ASi (EPJ) andmetel oli jõudluskontrollialuste lehmade 2025. aasta keskmine piimatoodang 11 896 kg. Võrreldes 2024. aastaga suurenes piimatoodang 249 kg. Tõugudest kõrgeima piimatoodanguga oli eesti holstein (12 190 kg). Eesti punase tõu piimatoodang oli 9 991 kg ja eesti maatõugu lehmadel 4 988 kg.

Maakondade arvestuses olid suurimad väljalüpsid taaskord Järva- ja Põlvamaal. Lehma kohta saadi Järvamaal 12 656 ja Põlvamaal 12 523 kg piima. 12 000 kg piir ületati ka Tartumaal, Lääne-Virumaal ja Raplamaal, kus piimatoodang lehma kohta oli vastavalt 12 429, 12 281 ja 12 278 kg.

Aasta keskmise piimatoodangu põhjal olid parimad karjad:

kuni 100 aastalehmaga karjadest Valmaotsa Farmer OÜ, Tartumaa – 12 864 kg,

üle 100 aastalehmaga karjadest Osaühing Kaiu LT, Raplamaa – 14 818 kg.

Lehmade tervist ja piima kvaliteeti näitav somaatiliste rakkude arv toodetud piimas oli madalaim järgmiste loomapidajate karjades:

3–10 aastalehmaga karjadest Ülle Tislar, Lääne-Virumaa;

11–100 aastalehmaga karjadest OÜ Udumäe, Viljandimaa;

üle 100 aastalehmaga karjadest Osaühing Kaiu LT, Raplamaa.

Piimaveiste jõudluskontrollis oli 01.01.2026 seisuga 326 karja ja 82 449 lehma, mis moodustab 97% Eesti lehmadest. Kuigi karjade arv vähenes 11 võrra, kasvas lehmade arv 2 030 võrra. Kõige rohkem on jõudluskontrollis lehmi Järvamaal (13 340), Lääne-Virumaal (11 358) ja Pärnumaal (9962).

Põhjalikum info ja tulemused EPJ kodulehelt.

Lihaveiste jõudluskontroll

Lihaveiste jõudluskontrollis oli 01.01.2026 seisuga 407 karja 30 235 veisega, sealhulgas 12 811 ammlehma. Eelmise aasta algusega võrreldes on jõudluskontrollis olevate lihaveiste arv kasvanud 539 veise võrra. Kõige enam on lihaveiste jõudluskontrollis veiseid Pärnumaal (4427), Saaremaal (4187) ja Lääne-Virumaal (3313). Kõige rohkem on jõudluskontrollis aberdiin-anguse tõugu (9177), seejärel limusiini (6651) ja herefordi (4679) tõugu lihaveiseid.

Suurimad lihaveisekarjad jõudluskontrollis:

Osaühing Mooste Farmerid, Põlvamaa – 437 ammlehma;

OÜ Lümanda Lihaveis, Saaremaa – 294 ammlehma;

Osaühing Rivalte, Lääne-Virumaa – 202 ammlehma.

Tootlikumad ammed olid järgnevatel karjakasvatajatel (elusalt sündinud vasikaid amme kohta keskmiselt eluaja jooksul):

Heiki Kruusma, Lääne-Virumaa – 9,7 vasikat;

Kaselaane Talu OÜ, Valgamaa – 8,5 vasikat;

Audru Polder MTÜ, Pärnumaa – 7,8 vasikat.

Suurim noorloomade 200 päeva mass (kokku lehmikud ja pullikud, 20 ja enam kaalutud looma) kolmes arvukamas tõus registreeriti Valgamaa karjades:

aberdiin-angus – Helme Lihaveis OÜ, 314 kg;

limusiin – Tasemix OÜ, 335 kg;

hereford – Tsura Talu OÜ, 276 kg.

Sigade jõudluskontroll

Sigade jõudluskontrollis oli 01.01.26 seisuga 22 karja ja 9056 siga. Kõige rohkem on jõudluskontrollis sigu Lääne-Virumaal (3163), järgnevad Saaremaa (2146) ja Harjumaa (1258).

Suurimad karjad sigade jõudluskontrollis on:

OÜ Viru Peekon, Lääne-Virumaa – 732 emist;

OÜ Hinnu Seafarm, Harjumaa – 720 emist;

OÜ Vinimex, Lääne-Virumaa – 658 emist.

EPJ andmetel sündis emise pesakonnas keskmiselt 14,2 elusat põrsast, suurenedes aastaga 0,2 põrsa võrra. Suurima viljakusega emised olid OÜs Viru Peekon, kus pesakonnas sündis keskmiselt 16,2 elusat põrsast ning OÜs Linnamäe Peekon 15,7 ja OÜs Hinnu Seafarm 15,4.

Pesakonna keskmisena võõrutati 2025. aastal 12,4 põrsast, suurenedes aastaga 0,2 põrsa võrra. Kõige rohkem põrsaid võõrutati OÜs Viru Peekon (14,1) ja OÜs Hinnu Seafarm (13,7) ning Saimre Seakasvatuse Osaühingus (13,6).

Eelnevate aastate kokkuvõtted ja tulemused on leitavad EPJ kodulehelt.

Aprillis ilmub Eesti Jõudluskontrolli 2025. aasta aastaraamat koos põhjalikumate tulemustega.