Kas tuleviku lehm on digitaalne?

2026-06-15 10:06:00

Kui tavaliselt seostub Verona meile kahe armastaja tragöödiaga, siis sel aastal kogunes ajaloost pungil linna aga hoopis teine seltskond. Inimesed, kelle kirg kuulub loomakasvatusele ja jõudluskontrollile.

Seekordse ICAR-i (International Committee for Animal Recording) konverentsi teema oli "Kestliku loomakasvatuse kujundamine" ning ühtlasi tähistati organisatsiooni 75. sünnipäeva. Nädala jooksul käsitleti kõike alates metaaniheite vähendamisest kuni tehisintellekti rakendamiseni farmijuhtimises. FAO (Food and Agriculture Organization of the United Nations) esindaja tõi üldkoosolekul välja, et loomakasvatuse globaalne ümberkujundamine on käimas olenemata sellest, kas sektor on selleks valmis või mitte. Ka EPJ delegatsioon oli kohal, silmad ja kõrvad lahti. Koju tuldi rohkemaga kui täislaetud D-vitamiini paak ja itaalia šokolaad.

Pildil vasakult: Kaivo Ilves, Aire Pentjärv, Anton Berik ja Rannar Zirk ICAR-i aastakonverentsil 2026 Veronas

Võrreldes eelmise aastaga, mil ICAR toimus Indias koos IDF-iga (International Dairy Federation) ja fookus oli piimatootmise üldisemal tähtsusel, oli Verona märgatavalt tehnilisem ja praktilisema suunitlusega. Päevad olid üles ehitatud sarnast loogikat järgides: hommikuti teadus ja uued trendid, pärastlõunal kogemused ja õppetunnid farmist. Kõiges oli üks ühine nimetaja: andmete jälgimine ja mõtestamine – mida mõõdame, miks mõõdame, kuidas mõõdame ja mida sellega peale hakata.

Mis siis, kui sama proov suudaks öelda palju enamat kui praegu?

Kui on üks tehnoloogia, mis on piimalaborite töö keskmes juba aastaid, kuid mille võimalusi alles nüüd laiemalt avatakse, siis see on MIR ehk keskinfrаpunane spektroskoopia.

Sisuliselt käib töö nii, et infrapunakiir valgustab piima ja tagasipeegelduv valgus loeb välja selle koostise. Kuid teadlased ei ole rahul sellega, mida nad juba teavad. Piima koostis peidab endas veel palju avastamata informatsiooni. Sealhulgas loodavad teadlased MIR-i abil tulevikus paremini hinnata ka loomade heaolu. Küll aga jääb see praegu veel üle jõu käivaks – tulemused sõltuvad liialt valimi tüübist ja kalibreerimismudelist, et neid usaldusväärselt iga päev kasutada. Sammuks kindlama tuleviku poole töötavad ICAR ja IDF ühiselt sensoripõhiste heaolunäitajate ühtlustamise ja standardiseerimise kallal.

Märkimisväärne osa ettekandeid käsitles ka kuumastressi, mis on kliimamuutuste taustal muutunud aktuaalseks teemaks. Samuti on metaaniheite vähendamine piimanduses, sealhulgas aretuse kaudu, viimastel aastatel tõusnud üheks keskseks küsimuseks.

Mida teeksid teisiti, kui teaksid juba täna, mis juhtub homme?

Täpselt seda lubab tehisintellekt ja just selle suunas liigutakse. Astudes kaasaegsesse lüpsilauta, näed, et lehmad on seal, lüpsirobotid on seal, aga vaikselt on sinna kolinud ka keegi kolmas. Algoritmid.

Küsimus pole enam selles, kas AI-d kasutada, vaid kuidas. Uue terminina kerkis konverentsil esile "digital twin" ehk digitaalne kaksik, millega saab virtuaalselt läbi mängida erinevaid stsenaariume enne, kui päris farmis otsus langetatakse. Ometi tuleb meeles pidada, et ükski mudel pole targem kui andmed, millele see toetub.

Ja siit koorubki välja selle revolutsioonil pool, millest nii tihti ei räägita. Me mõõdame, kui palju lehm metaani eritab, kui palju sööta kulub ja kui palju sõnnik keskkonda koormab. Aga algoritmi enda jalajälg?

Konverents pani mõtlema ka EPJ enda rolli üle.

Tulevik nõuab uut mõtlemist. Tähtis pole see, mis juhtus eile, vaid see, mis juhtub homme. Modelleerimine, prognoosimine ja andmete põhjal otsustamine on valdkonnad, kus EPJ-l on kindel koht, ja me teame seda. Küsimused, mis konverentsil kõlasid, pole meile võõrad. Pigem vastupidi.

On midagi eriti rahuldavat selles, kui märkad, et ideed, mida oleme oma majas pooleldi mõttena maininud, ilmuvad mõni aeg hiljem rahvusvahelisel laval kellegi ettekandena. Mitte juhuse, vaid lihtsalt kinnitusena, et oleme õigel rajal. Sloveenia ettekanne karja jätkusuutlikkuse indeksist tekitas sarnase äratundmise, sest selle indeksi oleme eelmisel aastal ise juurutanud. Samuti mõtleme hollandlastega samas suunas - nemad esitlesid laktatsioonitoodangu prognoosimise mudelit, mida oleme kodus arutanud järgmise loogilise sammuna.

Eestlased ei ole suured auditooriumisõbrad. See on aus tõdemus, mitte enesekriitika. Aga väiksemas seltskonnas: kvaliteedikoosolekutel, töögruppides, Interbeefi ümarlauas ja kohvilauavestlustes, seal meid kuulatakse. Meie küsimusi võetakse tõsiselt ja meie arvamusega arvestatakse. Ehk ongi see kõige ausam mõõdupuu. Veronas toimunud aastakonverents näitas taaskord ilmekalt, et oleme oma teadmistega maailmas täiesti arvestatavaks partneriks.

Pildil: Kaivo Ilves vastu võtmas Daniel Lefebvre'ilt EPJ-le taaskord omistatud ICAR-i kvaliteedisertifikaati.