Balti aretuskonverents tõi Jelgavasse kokku kolme riigi teadlased, aretajad ja ettevõtjad
12.–13. novembril toimus Lätis Jelgavas XX Balti loomaaretuse konverents (Baltic Animal Breeding Conference), mille korraldas Läti Maaülikooli loomateaduste instituut koostöös Läti põllumajandusministeeriumiga. Konverents on Balti riikide loomakasvatusvaldkonnas üks olulisemaid regulaarseid kohtumisi, mis aitab jagada kogemusi ja hoida tihedat koostööd naaberriikide vahel. Konverentsil osalesid ka Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli esindajad Kaivo Ilves ja Saive Kase.
Konverentsi teema oli sel aastal „Loomakasvatussektori jätkusuutlik areng“. Kahepäevasel üritusel osalesid Eesti, Läti ja Leedu teadlased, aretajad, ametnikud ning ettevõtjad.
Saive Kase sõnul oli konverentsi üks peamisi sõnumeid see, et loomakasvatus peab arenema mitmest suunast korraga: „Tuleviku konkurentsivõime sõltub eelkõige tootmise efektiivsusest, teaduspõhisest aretusest, tehnoloogia järjest arenevast kasutuselevõtust ja loomade tervise parandamisest. Üha olulisemaks muutub ka keskkonnasäästlik tootmine ning loomakasvatussektori jätkusuutlikkus. Loomakasvatuse areng ei peaks põhinema üksnes toodangu suurendamisel, vaid ka söödakulude vähendamisel, loomade vastupidavuse parandamisel ja tootmise majandusliku tasuvuse tõstmisel.“
Programm hõlmas nii aretuspoliitikat kui ka värskeid uurimistulemusi. Jõudluskontrolli seisukohalt pakkusid huvi mitmed ettekanded, mis tuginesid farmides kogutud andmetele. Ettekannetes käsitleti muu hulgas Leedu loomakasvatuse arengusuuniseid, Läti kohalike tõugude olukorda, piimalehmade söötmist ja pikaealisust, sigade heaolu ning uudseid söödalisandeid. Eesti Maaülikoolist esinesid professor Haldja Viinalass, Elina Tsopp, Siim Teder, Deivi Lomp, Francesca Carnovale ja Kerttu Keir.
„Tänu uute tehnoloogiate arengule tundub, et info ja andmete kättesaamine on muutunud järjest mugavamaks. Aretussüsteemid töötavad igapäevaselt selle nimel, et pakkuda aretajatele järjest rohkem andmeid ja infot, oluline on suuta seda rakendada,“ lisas Kase.
Lisaks konverentsile külastati Läti põllumajanduse andmekeskust, kus arutati huvi pakkuvat lihaveiste hindamise pilootprojekti ja selle edasisi samme.