2022. aasta jõudluskontrolli aastakokkuvõtted

2023-02-15 09:34:18

Eesti piimatoodang on tõusnud 22 aastat järjest - võrreldes 2021. aastaga suurenes piimatoodang 144 kg. Jõudluskontrollialuste lehmade 2022. aasta keskmine piimatoodang oli 10 628 kg. Piimaveiste jõudluskontrollis oli 01.01.2023 seisuga 371 karja ja 81 020 lehma, mis moodustab 96,6% Eesti lehmadest.

Piimaveiste jõudluskontroll

Piimaveiste jõudluskontrollis oli 01.01.2023 seisuga 371 karja ja 81 020 lehma, mis moodustab 96,6% Eesti lehmadest. Kõige rohkem on jõudluskontrollis lehmi Järvamaal (13 273), Lääne-Virumaal (10 204) ja Pärnumaal (9744).

Võrreldes aastataguse ajaga on lehmade arv suurenenud 331 võrra ja karjade arv vähenenud 28 võrra.

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli ASi (EPJ) andmetel oli jõudluskontrollialuste lehmade 2022. aasta keskmine piimatoodang 10 628 kg. Võrreldes 2021. aastaga suurenes piimatoodang 144 kg.

Eesti holsteini tõugu lehmade keskmine piimatoodang oli 10 896 kg, eesti punast tõugu lehmadel 9235 kg ja eesti maatõugu lehmadel 4489 kg.

Maakondade arvestuses olid parimad Põlva- ja Järvamaa. Lehma kohta saadi Põlvamaal 11 317 kg ja Järvamaal 11 282 kg piima. Kolmas oli Lääne-Virumaa, kus piimatoodang lehma kohta oli 10 956 kg.

Parimad karjad aasta keskmise piimatoodangu põhjal olid:

kuni 100 aastalehmaga karjadest OÜ Tinni, Tartumaa – 13 718 kg,

üle 100 aastalehmaga karjadest Osaühing Kaiu LT, Raplamaa – 14 198 kg.

2022. aastal toodetud piimas oli madalaim somaatiliste rakkude arv järgmiste loomapidajate karjades:

3–10 aastalehmaga karjadest Sooaluste Veis OÜ, Raplamaa;

11–100 aastalehmaga karjadest Marelle Tombandi Soone talu, Lääne-Virumaa;

üle 100 aastalehmaga karjadest Osaühing Kaiu LT, Raplamaa.

Somaatiliste rakkude arv näitab lehma tervist ja piima kvaliteeti. Mida madalam on somaatiliste rakkude arv, seda tervem on loom ning kvaliteetsem piim.

Põhjalikum info piimaveiste jõudluskontrolli tulemuste kohta on EPJ kodulehel.

Lihaveiste jõudluskontroll

Lihaveiste jõudluskontrollis oli 01.01.2023 seisuga 437 karja 35 646 veisega, sealhulgas

15 120 ammlehma. Eelmise aasta algusega võrreldes on jõudluskontrollis olevate lihaveiste arv suurenenud 699 veise võrra. Kõige enam on lihaveiste jõudluskontrollis veiseid Pärnumaal (5268), Saaremaal (4945) ja Lääne-Virumaal (4213).

Kõige rohkem on jõudluskontrollis aberdiin-anguse tõugu (9062), seejärel limusiini (7839) ja herefordi (5594) tõugu lihaveiseid.

Suurimad karjad lihaveiste jõudluskontrollis:

Osaühing Mooste Farmerid, Põlvamaa – 367 ammlehma;

Piilia Põllumajanduse Osaühing, Raplamaa – 288 ammlehma;

Mittetulundusühing Looduslikud Niidud, Saaremaa – 278 ammlehma.

Sigade jõudluskontroll

Sigade jõudluskontrollis oli 01.01.23 seisuga 25 karja ja 9128 siga. Kõige rohkem on jõudluskontrollis sigu Lääne-Virumaal (3001), järgnevad Saaremaa (1911) ja Harjumaa (1278). Aastaga on sigade arv vähenenud 1979 ja karjade arv kolme võrra. Suurimad karjad sigade jõudluskontrollis on:

OÜ Hinnu Seafarm, Harjumaa – 823 emist;

OÜ Viru Peekon, Lääne-Virumaa – 651 emist;

OÜ Vinimex, Lääne-Virumaa – 635 emist.

EPJ andmetel sündis emise pesakonnas keskmiselt 13,5 elusat põrsast, suurenedes aastaga 0,1 põrsa võrra. Suurima viljakusega emised olid OÜs Kureoja Farm (Lääne-Virumaa), kus peskonnas sündis  keskmiselt 16,1 elusat põrsast. Pesakonna keskmisena võõrutati 2022. aastal 11,8 põrsast. Kõige rohkem põrsaid võõrutati OÜs Kureoja Farm (14,1).