SõraVärk - töövahend värkimisandmete registreerimiseks

SõraVärk – kaasaegne ja Eesti olusid arvestav töövahend värkimisandmete registreerimiseks

EPJ ja Eesti Maaülikooli koostöös on valminud töövahend sõravärkijatele, mis võimaldab värkimisandmed kiiresti ja mugavalt registreerida ning EPJ andmebaasi salvestada. Värkimistulemused on kättesaadavad Vissukesest ja Liisust nii looma- kui karja tasandil (looma kaart, veterinaarmoodul, karjatervise aruanne), mis võimaldab olukorda hinnata ja edasisi tegevusi planeerida.

Rakendust on võimalik kasutada Androidi tahvelarvutites. SõraVärk kasutajal peab EPJ-s olema värkija roll, mille saamiseks palume saata avaldus e-kirjana aadressil epj@epj.ee. Pärast sisselogimist EPJ veebilehel saab värkija rolli omav isik tarkvara oma seadmesse laadida.

SõraVärki kasutusjuhendiga saab tutvuda siin.

Uued indeksid Vissukeses

Piimaveiste jõudluskontrolli rakenduses Vissuke on nüüd kasutusel karja kestlikkuse indeks (KI) ja karja majandamise indeks (MI) – tööriistad, mis aitavad veelgi paremini hinnata ja juhtida karja aretust ja majandamist.

Karja kestlikkuse indeks (KI) näitab karja positsiooni võrreldes teiste Eesti karjadega, arvestades aretusotsuste, haldamise ja majandamise pikaajalist mõju. Mida väiksem on indeks, seda parem;  väike indeks viitab, et kari kuulub mitme olulise näitaja alusel Eesti parimate hulka.

Karja majandamise indeks (MI) kirjeldab, kuivõrd suudavad karja lehmad keskmiselt realiseerida oma geneetilist potentsiaali piimatootmises. Mida suurem on indeksi väärtus, seda parem; MI annab kiire ülevaate, kuidas igapäevane majandamine toetab karja geneetilisi eeldusi.

Mõlemad indeksid on leitavad Vissukese rakenduses: Paaride valik → Kestlikkus.

Uued indeksid pakuvad karjakasvatajale tuge andmepõhiste aretus- ja majandusotsuste tegemisel. Lähemalt saab indeksitest lugeda Tõuloomakasvatuse ajakirjas ilmunud artiklist „Piimakarja majandamise ja kestlikkuse indeksid“.

Uus teenus – tiinuse test verest

EPJ pakub võimalust kontrollida lehma tiinust vereprooviga. Teenus sobib kasutamiseks nii piimaveiste kui lihaveiste puhul ning lisaks lehmadele saab seda kasutada ka mullikate testimiseks.

Vereproovist saab tiinust kontrollida alates 28. päevast pärast seemendust, lehma puhul peab arvestama, et eelmisest poegimisest oleks möödas vähemalt 60 päeva. Test tuvastab spetsiifilisi tiinuse markereid – tiinusega seotud glükoproteiine (PAG).

Lähemalt saab teenusest lugeda siit, lisainfot saab jõudluskontrolli spetsialistidelt.

Tiinuse test verest hinda saab vaadata hinnakirjast.

Piimakarja geneetilise hindamise tulemused

Kodulehe piimaveiste hindamise lehel on avaldatud järjekordsed geneetilise hindamise tulemused seisuga 1. aprill 2025.

Lihaveiste Interbeefi hindamise tulemused

EPJ kodulehe lihaveiste aretusväärtuste lehel on jõudluskontrolli klientidele avaldatud lihaveiste rahvusvahelise geneetilise hindamise ehk nn Interbeefi hindamise tulemused seisuga 25. veebruar 2025 aretustunnustele "võõrutusmass" ja "poegimiskergus".

Lihaveiste geneetilise hindamise tulemused

Lihaveiste jõudluskontrolli programmis Liisu on avaldatud järjekordsed geneetilise hindamise tulemused tähistusega "Veebruar 2025 hindamine".

Veiste sündmuste esitamine EPJ kaudu PRIAsse

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli ASi (EPJ) ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) koostöö tulemusena on veiste sündmuste esitamine loomapidajale varasemast mugavam.

See tähendab, et kui loomapidaja on EPJ veebirakenduses Vissuke või Liisu valinud veiste sündmuste (poegimine, märgistamine ja karjast väljaminek) registreerimiseks EPJ+PRIA versiooni, ei pea ta pärast andmete EPJst PRIAsse saatmist enam neid PRIAs üle kinnitama. Vissukes ja Liisus kuvatakse sündmuse saatjale, kas andmete edastamine PRIAsse õnnestus või mitte.

Sündmuste esitamine Vissukeses ja Liisus.

Lisateenused postiga – Mastiit 16 ja tiinuse test pakiautomaadiga

EPJ pakub veiste jõudluskontrolli tegijaile uut teenust – võimalust Omniva pakiautomaadi kaudu saata analüüsiks piimaproove teenuste Mastiit 16 ja/või tiinuse kasutamiseks. See on mugav võimalus teha analüüse kontroll-lüpsi vahelisel ajal ­– EPJst tuleb tellida proovikatsutitega karp sobivasse Omniva pakiautomaati või piimaprooviautoga farmi, teha piimaproovid ja saata need eelvormistatud pakikleebisega Omniva pakiautomaadi kaudu EPJsse analüüsimisele. Lisateenuse hind on hinnakirjas  nimetuse all Lisateenuse katsuti ja Lisateenused postiga (karp ja saatmine EPJ-i). Pikem teenuse tutvustus on siin.

Karjatervise protokolli saab PRIA-le esitada kiirelt ja mugavalt Vissukese kaudu

Loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetuse taotlejad saavad karjatervise protokolli PRIA-le esitada Vissukesest.

Selleks tuleb Vissukeses (Vissuke – Vet. andmed – Aruanded – Karjatervise aruanne – Aruande tegemine) luua iga tegevuskoha (ehitise) kohta vastava perioodi karjatervise protokoll ja vajutades linki “Saada PRIA-sse” see edastada PRIA-sse. E-PRIA-s saab saadetud protokolli seejärel üle vaadata ja lisada puuduolevad andmed (vt PRIA juhendit ).

Enne protokolli saatmist PRIA-sse on vaja veenduda, et kõik aruandeperioodi sündmused (poegimine, karjast väljaminek, karjatulek) on nii EPJ-i kui PRIA-sse esitatud.

Need ettevõtted, kes registreerivad EPJ-s karja terviseandmeid ja noorkarja kaalumistulemusi, peavad pärast PRIAsse esitamist karjatervise protokollis lisaks täitma vaid mõned read – 94% andmetest on Vissukeses moodustatud karjatervise protokollis juba olemas.

Meiereiproovide analüüsitulemuste vaatamise õiguste seadistamine Vissukeses muutus

Siiani kasutusel olnud piimatööstustesse saadetud toorpiima analüüsitulemuste vaatamise süsteem ei vastanud enam andmete näitamise üldistele põhimõtetele, mistõttu oli vaja see ajakohastada. Seni seoti vaatamisõigused konkreetse kasutajaga ning kui inimesed vahetasid töökohti, siis andmete vaatamise õigused säilisid ja sageli puudus karja peakasutajal informatsioon, kes tema ettevõtte andmeid näeb.